Valgevene võlg Venemaa ees kasvab

Venemaa valitsus teatas reedel, et annab Valgevenele 110 miljoni dollari suuruse laenu. Moskva teatel on laenu eesmärgiks tagada, et Valgevene suudaks jätkata oma praeguste võlgade maksmist.

Valgevene uudisteportaali Belta kinnitusel allkirjastasid laenuleppe Valgevene ja Venemaa rahandusministeeriumid 27. märtsil. Kõnealune laen antakse selleaastase Venemaa Föderatsiooni finantsabi raamistikus.

Üle 9 miljoni elanikuga Valgevene majandusele on laastavalt mõjunud Ukrainas toimuv konflikt ja Vene rubla nõrgenemine, teatab Reuters. The Moscow Times peab Valgevene majandusprobleemide põhjuseks kriisi Venemaal ja 2011. aasta mais toimunud Valgevene rubla devalveerimist 56 protsendi võrra.

Käesoleval aastal on Valgevene kohustatud maksma 4 miljardi dollari ulatuses võlgu, purustades selle numbriga oma senised rekordid. Eelkõige peab merepiirita Valgevene võlgu tasuma Venemaale, kuid ka Rahvusvahelisele Valuutafondile.

Venemaa valitsuse veebilehel teatatakse: "Et vältida ülekannete- ja konverteerimisriske seoses dollari kursi kõikumisega, toimuvad laen ja selle juurde kuuluvad teenused Vene rublades."

Kümneaastase tähtajaga laen sealhulgas sisalduva nelja-aastase armuajaga peaks Valgevenele saabuma lähipäevil, kinnitas oma teates Valgevene rahandusministeerium.

Laenu andmise peamiseks tingimuseks oli, et Valgevene maksab õigeaegselt tagasi laenud, mida on talle andnud Euraasia Majandusühenduse kriisivastane fond. Fondi haldavad Venemaa ja Valgevene ühiselt.

Päev varem teatas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, et Moskva lubab Valgevenel juba olemasolevalt võlalt tagasimakseid edasi lükata. 26. märtsil toimunud Euraasia Majandusühenduse kohtumisel ütles Medvedev, et Valgevene laenutähtaegu lükatakse edasi, aitamaks "raskesse olukorda" sattunud partnerit.

"Me oleme alati oma partnereid abistanud ja jätkame seda abi," kinnitas Medvedev ka reedesel valitsuse istungil. "Me teeme seda, kuid ka meie Valgevene sõbrad peavad viivitamata asuma oma kaubandus- ja majandussfääris üles kerkinud probleemide lahendamisele."

Medvedev tegi oma esimesele asepeaministrile Igor Šuvalovile ülesandeks teha oma suhtumine selgeks ka Valgevene võimudele. "Praegu tegeleme me varem Valgevenele antud laenude restruktureerimisega," teatas Šuvalov pressile.

Valgevene on ühtlasi küsinud uut abipaketti Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. See lisanduks 3,5 miljardi dollari suurusele reservlaenule, mis IMF andis Valgevenele aastail 2009-2010 ülemaailmse rahanduskriisi mõjude leevendamiseks.

Märtsi keskel teatas IMFi esindaja Valgevenes David Hoffman, et valuutafond võib taaskäivitada programmi riigi rahaliseks abistamiseks. Selle tingimusteks oleks Valgevene-poolne püksirihma pingutamine ja Valgevene rubla üleminek paindlikule vahetuskursile.

2014. aasta algul andis Venemaa Valgevenele kümneks aastaks 450 miljoni dollari suuruse laenu. Järgmine laen anti Medvedevi korraldusel mullu septembris, et aidata vähendada Valgevene avalikku võlakoormust ja taastäita riigi rahvusvahelisi reserve.

Kakskeelse Valgevene majandus ja rahandus sõltuvad tihedalt Venemaast. Venemaale kuulub ligi pool Valgevene väliskaubanduse käibest. Juba alates presidendiks saamisest 1994. aastal on Alaksandr Łukašenka korduvalt välja pakkunud ideid rahalisest integratsioonist Venemaaga. Läbi on käinud ka idee Venemaa ja Valgevene ühisest valuutast. Sellegipoolest teatas Valgevene keskpank 2008. aastal, et kohalik valuuta seotakse USA dollari, mitte Venemaa rublaga.

Suurem osa Valgevene majandusest on valitsussektori kontrolli all. Pärast devalveerimist mais 2011 palus riik Rahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli Valgevenes inflatsioon 109%.