Euro peksupoisiks Poola valimistel

Opositsioonis oleva parempoolse Seaduse ja Õigluse partei presidendikandidaat Andrzej Duda on Varssavi kesklinnas kampaania ajaks avanud presidendi järgi nime saanud fiktiivse „BronkoMark€ti“, kus poolakad võivad imetleda tavalisi tooteid oluliselt kõrgema hinnaga, mis on märgitud eurodes. Sealsamas kõrval on presidendi pildiga „reklaamid“, millel too eurole kiiret üleminekut toetab, kirjeldab Varssavist Financial Times.

Viimase 12 kuu jooksul tehtud arvamusküsitlused näitavad, et 50-75 protsendi poolakatest on eurole ülemineku vastu.

See vastuseis võib johtuda eurofiilide jaoks ebamugavast tõest, et Poola oli ainus ELi riik, mis finantskriisist majanduslanguseta läbi tuli. Paljus tänu Poola keskpanga võimalusele rahapoliitikat kujundada vastavalt muutustele majanduses.

Sel nädalal kinnitas Komorowski riigitelevisioonis, et vastu rahva tahtmist euroga liituda ei või. See võib eeldada referendumi korraldamist. Ja enne peab olukord euroalal paranema, mis kõik võib euroga liitumise perspektiivi aastateks edasi lükata.

Poola peaminister Ewa Kopacz ütles eile, et Duda kampaania näitab valitsusparteid vales valguses – valitsus ei suru aktiivselt euroga liitumist peale. See saab toimuda alles pärast väga põhjalikku analüüsi.

Debatt euro üle jätkub vahelduva eduga ka mujal Ida-Euroopas, mis nii nagu Poola, on liitumislepingus ELiga kohustunud varem või hiljem euro käibele võtma.

Tšehhi Vabariigi peaminister Bohuslav Sobotka ütles kolmapäeval, et kiire euroga liitumine tuleks majandusele kasuks.

„Ehkki paljud siin ei kõhkle eurost tonti maalimast, näitab lähem vaatamine, et tegemist on normaalse ja mugava instrumendiga ühiskondliku jõukuse saavutamiseks,“ ütles peaminister vastuseks agentuuri Bloomberg küsimustele.

Tšehhi president Milos Zeman on ähvardanud kummutada keskpanga pikaajalise vastuseisu eurole selliste poliitikategijate ametisse nimetamisega, kes on ühisraha poolt. Veebruaris ütles ta, et tal on väga piinlik, et slovakid eurole üleminekuga tšehhidest ette jõudsid.

Rahva arvamus on erinev. Aasta eest korraldatud CVVM küsitluses, milles osales 1027 inimest, toetas euro käibele võttu 16% vastanuist. Vastu oli 76%, vahendas Bloomberg.

Teistest riikidest on Rumeenia seadnud omale sihiks liituda euroga aastal 2019, kuid vajab analüütikute sõnul esmalt reaalset lähemale jõudmist euroala riikide majanduslikule tasemele. Horvaatias on majanduskriis euroga liitumise perspektiivi edasi lükanud. Bulgaarias ütles president Rosen Plevneliev läinud kuul, et Rumeenia võib liituda aastal 2018 valuutakursi stabiilsusmehhanismiga ERM, mis on üks eeltingimus euro käibelevõtul.