Sumberg: riik võiks hoopis langetada käibemaksu

Eestis, Lätis ja Poolas hotelle opereeriva Legend Hotels & Spas üks juhte Tauri Sumberg kirjutas enda Facebooki kontol järgmist:

„Miks te arvate, et 3% majutusteenuse käibemaksu tõstmine on OK? Et nagu ehmatate tuumasõjaga ja siis korraldate Erna retke?! Kui te tahate midagi ära teha, siis langetage maksu 4%! Te nagu ei saa aru, et vene turist on kadunud ja ei tule tagasi, te ei näe, et soome turist väheneb kiiresti ja te arvate, et Eesti on väga suure siseturuga riik, sest teie peos on selle riigi Excel. Mis juhid te olete?! Argpüksid olete, ähvardate ära tappa ja siis togite natuke.“

Telefoni teel on seda päris raske selgitada, aga kui poliitikud valitsuse infotunnis räägivad sama vabalt, siis võib proovida.

Minu kommentaar oli põhjustatud sellest, et kõigepealt tullakse välja jutuga, et tõstame käibemaksu 20%-le, ja siis kõik ohkavad kergendatult, et tõstetakse ainult 3%, selle asemel, et öelda, et tegelikult tuleks langetada käibemaks 5% peale, et üldse turgu elavdada.

Ma pean seda ebatõenäoliseks antud olukorras. Ma ei näe sellist poliitilist jõudu või sellist taibukust poliitiliste jõudude hulgas, kes selle peale nii mõtleks või vaataks. Kui vaadata, mis ääremaadel toimub - me opereerime ühte hotelli Saaremaal (Georg Ots SPA Hotel - toim) -, on selge, et see saab pihta. Tallinna hotell (Telegraaf - toim) võib-olla ei saa. Aga me tunneme survet äärealadel oluliselt teravamalt, kui poliitikud sellest aru saavad ja sellest räägivad. Meil ei ole tööjõudu, sest see tööjõud läheb ära. Ja see sunnib meid tõstma hindasid, sellepärast et meil ei ole võimalik kedagi tööle võtta, kuna neile tuleb maksta sama palju kui Tallinnas, et nad siia jääksid.

On suur õnn, kui tuleb ainult +3%, aga sellega ei saa rahul olla, sest käibemaksuerisus muutub, selle asemel, et tuleb -4%. Ma usun, et leitakse tõesti mingi kompromiss, et tõstetakse etapiviisiliselt ja vaadatakse, mis juhtub. Tehakse loomkatseid, kui palju kaotame, kui palju võidame.

Lähedalt on ju näited olemas. Ma ise olin sel hetkel Lätis tööl, kui nad tõstsid käibemaksu ja samal ajal olin tööl, kui nad langetasid. Kuidas me äkki nii palju teistest targemad oleme, et on meil 22 miljonit eurot niivõrd kerge võtta selles valdkonnas?

Kui ma tahaksin nalja teha, siis ma ütleksin, nagu valimislubaduses oli kirjas, et puuduolev osa kaetakse majanduskasvust.

See ongi groteskne, et me ju ei tea, kas see juhtub. Samamoodi ei saa ka olla valimislubadus, et küll majandus kasvab. Nagu ettevõtjad on öelnud, et 1% tööjõukulude langetamist sotsiaalmaksu näol ei anna kellelegi mingit efekti. Jah, Excelis on see 80 miljonit eurot. Ma arvan, et need muutused peaksid olema fundamentaalsed. Aga sellist jõudu või julgust ei ole, et arutada seda, kuidas tegelikult ümber korraldada.

Mul on väga raske prognoosida, kust see jõud tuleb. Ettevõtjad teevad oma tööd edasi. See on tavaline areng, kellel läheb halvemini, kellel läheb natuke paremini. Eks ikka proovitakse kuidagi hakkama saada. Ma loodan, et riigi mõttes rahvas siiski käitub rohkem rahvana ja avaldatakse oma arvamust mitte ainult äärmuslikus EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – toim) vormis või internetis, nagu me harjunud oleme, et võtame seal sõna ja kui seal oleme sõna ära öelnud, siis sellega see lugu lõpeb, et justkui oleme demonstratsioonil käinud. Ma siiski arvan, et kodanikuühiskond peaks olema ärksam.

Ei ole. Hind ei tõuse lihtsalt protsenditaseme võrra. Sa võid alati hinda tõsta, aga küsimus on, kes seda toodet ostab. Jällegi, me ei saa rääkida ainult Eesti tasemest. Me peame rääkima meie versus teised sihtkohad. Eesti versus Läti, Eesti versus Leedu, Eesti versus Poola. Meil puudub siseturism. Me kujutame ette, et meil on tohutu riik, sest meil on tohutult palju muresid. Aga me oleme väga väike riik ja meie siseturg maailma mõttes on üks linnake. Muus maailmas algab siseturism 4-6 miljonist inimesest. Soomes ja Rootsis on siseturg. Me ei ela sellest, isegi kui meie inimestele jääb rohkem raha kätte. See sektor elab puhtalt ekspordist, elab sellest, et peame tooma inimesi sisse.

Ma ei tea. Hotell ei ole maja. See maja kuulub kellelegi, reeglina suured majad kuuluvad fondidele, kindlasti on seotud ka pangad. Hotellis töötab hästi palju inimesi. Antud hetkel seisan Kuressaare GO Spa lobby's ja vaatan aknast välja. Siin töötab 100 inimest. See on omavahel paljude valdkondadega seotud. Ma ei hakkaks võtma tohutuid seisukohti, et paneme hotellid kinni ja läheme minema. Kindlasti kuidagi läheb elu edasi, aga me kaotame aega ja raha. Me võiksime areneda ja areneda kiiremini ning tegeleda asjadega, millest on kõigile kasu, selle asemel, et lihtsalt telefonitorusse karjuda.