Uudised
Äripäev
24. juuni 2015 kell 10:59

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ameeriklased luurasid Prantsusmaa presidentide järele

Prantsusmaa presidendid (vasakult) Jacques Chirac, Nicolas Sarkozy ja Francois Hollande.Foto: Reuters/Scanpix

Salastatud dokumentide avaldaja Wikileaks andis teada, et USA riiklik julgeolekuagentuur NSA luuras Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i ja kahe tema eelkäija Nicolas Sarkozy Jacques Chiraci järele aastatel 2006-2012, vahendab BBC.

Luuramisega ei tohi vahele jääda
Hugh Schofield, BBC uudised, Pariis
Ükski leketest ei ole raputav. Ühes surub Jacques Chirac läbi, et Terje Roed-Larsen valitakse ÜRO asepeasekretäriks. Nicolas Sarkozy ütles, et tahab aidata alkoholitootjat Pernod Ricard. Kolm päeva pärast ametisse astumist kutsus Francois Hollande kokku salajase kohtumise, et arutada Kreeka kriisi.
Enamiku sellest infost oleks saanud diplomaadid USA saatkonnas kokku koguda lihtsalt oma tööd tehes, mitte luurekeskusega, mis Prantsuse lehe Liberation andmetel paikneb saatkonna katusel. Jääb mulje, et agentuur korjab juhuslikul hulgal informatsiooni, millest on vähe kasu. Nagu ütles Prantsuse luureekspert Francois Heisbourg: "Nad teevad seda sellepärast, et neil on see võimalus."
See aga ei vaigista Prantsuse valitsuse viha. Loomulikult nad teavad, et luuramine toimub - ka sõprade vahel. Kuid peamine reegel on, et ei tohi vahele jääda. Kui jääd, pead olema valmis täielikuks diplomaatiliseks vihapurskeks.

Hollande kutsus kokku erakorralise koosoleku ja ütles, et Prantsusmaa ei tolereeri tegevusi, mis ohustavad riigi turvalisust. Pärast koosolekut teatas Prantsuse presidendi kantselei, et USA peab austama lubadust mitte luurata Prantsuse riigijuhtide järele.

Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius kutsus välja USA suursaadiku Pariisis Jane Hartley, et too annaks aru, kas väited võimalikust luuretegevusest vastavad tõele. Kohtumine toimub millalgi tänase jooksul.

NSAd on varem süüdistatud Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ning Brasiilia ja Mehhiko juhtide järele luuramises.

USA teatas, et ei kommenteeri konkreetseid luuresüüdistusti. USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja Ned Price ütles, et Hollande'i sidekanalid ei ole nende sihtmärk olnud seni ega ole ka tulevikus. Samal ajal külastab üks Prantsuse luure vanemametnik Washingtoni, et arutada luurekahtlusi.

Wikileaks hakkas infot luuramise kohta avaldama eile, failid olid pealkirjaga "Espionnage Elysee" ehk Elysee spionaaž, mis viitab Prantsusmaa presidendipaleele. Wikileaksist teatati, et salajased dokumendid tulevad NSA luureandmetest, mis saadi Prantsusmaa kolme presidendi, ministrite ja USAs viibiva suursaadiku sidekanalite jälgimisest. Prantsuse väljaanded on dokumendid juba avaldanud.

Üks dokumentidest, mis on pärit 2012. aastast, räägib sellest, et Hollande arutas Kreeka võimalikku väljumist euroalast. Teine 2011. aastast väidab, et Sarkozy tahtis naasta rahukõneluste juurde Iisraeli ja Palestiina vahel, tõenäoliselt ilma USA sekkumiseta.

2010. aastast pärit andmed viitavad, et Prantsuse ametiisikud teadsid, et USA luurab nende järele ja nad plaanisid selle üle kaevata. Pealtkuulatud vestluse kokkuvõttest selgub, et Prantsuse suursaadik Washingtonis ja Sarkozy diplomaatiline nõustaja arutasid Sarkozy plaani väljendada oma frustratsiooni selle üle, et USA ei soovi allkirjastada kahepoolset luurekoostöö lepet.

Praegu on selgusetu, kas info tuli andmetest, mille varastas NSA endine töötaja Edward Snowden.

Chirac oli Prantsusmaa president aastail 1995-2007, Sarkozy 2007-2012 ja Hollande alates 2012. aasta maist.