Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane joob sama palju kui varem

    Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.Foto: Andres Haabu

    Täna tutvustatud konjunktuuriinstituudi uuring alkoholi tarbimisest 2014. aastal näitas, et kuigi alkoholi tarbitakse sama palju kui varem, on salaalkoholi turg vähenenud.

    Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev rääkis täna uuringut tutvustaval pressikonverentsil, et tarbitud alkoholi hulk inimese kohta aastas on jäänud enam-vähem stabiilsele tasemele ning seda loodetakse veelgi vähendada kolme meetmega.
    Esiteks peaks alkoholiaktsiis veelgi enam tõusma. Selleks, et alkoholi ostuhulk reaalselt väheneks, peab alkoholiaktsiis tõusma kiiremini kui keskmine palk.
    Teiseks tahetakse juba sügisel hakata vähendama alkoholi kättesaadavust. 86% elanikest on alkoholi müüv kauplus kodust vähem kui 10 minuti kaugusel, seega on Eestis selgelt liiga palju alkoholipoode.
    Kolmandaks kavatsetakse sügisest piirata alkoholi reklaamimist ning reklaamid saavad olema informatiivsemad.
    Tarbimine on probleem
    Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing selgitas lähemalt eelmise aasta uuringutulemusi. Eesti elanike alkoholitarbimine vähenes natuke, mis näitab käitumise muutumist. Alkoholi tarbimise hulk ühe elaniku kohta aastas on võrreldes 2013. aastaga vähenenud 0,1l, võrreldes 2012. aastaga aga isegi 0,4l.
    Alkoholiaktsiisi laekub iga aastaga riigikassasse aina rohkem. 2013. aastaga võrreldes laekus 2014. aastal aktsiisi 11 miljonit eurot rohkem. Samas alkoholiaktsiis aina tõuseb ning müüjad ostavad aasta lõpul vana aktsiisiga suured varud valmis, et järgmisel aastal rohkem raha säästa.
    „Sellega on selline kurioosne lugu, et loodaks, et aktsiiside rohke riigikassasse laekumine jätkuks, aga samas ei taha ka,“ ütles Josing.
    Illegaalset alkoholi ei osteta enam üldse nii palju kui eelmistel aastatel. 2013. aastal ütles 1% kõigist küsitlusele vastanutest, et ostis salaalkoholi pidevalt, 1% ostis vahetevahel ning 2% ostis väga harva. 2014. aastal ütles kokku 3%, et ostis illegaalset alkoholi väga harva.
    Uuringu üheks osaks oli ka elanike endi hinnang alkoholi tarbimisele ja tarbimise piiramisele. Üheks suurimaks probleemiks pidasid küsitlusele vastanud alkoholijoobes sõiduki juhtimist, sellele järgnesid alkoholi põhjustatud terviseprobleemid ja laste ning noorte alkoholi tarbimine.
    80% vastanutest arvab, et alkoholi tarbimist on vaja vähendada. See number on stabiilselt 80% ümber püsinud juba aastaid, mis näitab, et alkoholitarbimine on püsivalt päris tõsine probleem.
    „Kõik inimesed vastavad ikka nii, et see on ühiskonnas probleem, aga neil endal probleemi ei ole,“ ütles Josing, sest vastajate hinnangul tarbivad eestlased alkoholi pigem palju või liiga palju, aga enese kohta vastati, et juuakse vähe või mõõdukalt.
    Eesti põhjamaadest ikka ees
    Võrreldes põhjamaadega on Eesti alkohoolsete jookide tarbimiselt endiselt esikohal, aga Soome on väga napilt Eesti kannul. Kõige vähem tarbivad põhjamaade elanikest alkoholi Norra ja Islandi elanikud.
    Eestis on kangeid alkohole müüvaid kauplusi 2628, Soomes vaid 348 ja Rootsis 426, mis tähendab, et eestlastele on kange alkohol palju kergemini kättesaadav. Samade kaupluste arv 100 000 elaniku kohta on igas riigis vastavalt 200, 6 ja 4. Samuti erinevad tohutult ka alkoholi hinnad. Eestis saab 0,7l viina kätte keskmiselt 9 euro eest, Soomes aga maksab see umbes 18, Rootsis 23 eurot. Alkoholi ostmise vanusepiirang on nii Soomes kui Rootsis 2 aastat kõrgem kui Eestis.
    Autor: Kreete Sepp
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.