Naiste tunnitasu kasv vähendas palgalõhet

Palgalõhe on siiski jätkuvalt märkimisväärne. Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli mullu oktoobris esialgsetel andmetel 23,3% väiksem kui meespalgatöötajatel. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,5 protsendipunkti.

2014. aastal oli endiselt kõige kõrgem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,3%), kus naiste brutotunnitasu oli 7,81 eurot ja meestel 12,65 eurot. Võrreldes 2013. aastaga vähenes palgalõhe sellel tegevusalal 3,5 protsendipunkti.

Palgalõhe esines kõikidel tegevusaladel, kuid kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal, kus meespalgatöötajate tunnitasu oli 1,4% kõrgem kui naispalgatöötajatel.

Ametialade pearühmade lõikes oli suurim meeste- ja naiste tunnitasude erinevus oskustöötajatel ja käsitöölistel (31,2%) ning kõige väiksem põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajatel (5,8%).

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Sellise arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid (2013. aastal 29,9%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2013. aastal 24,8%.

Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga ning saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Soolise palgalõhe raames keskmine brutotunnipalk on arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.