Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigi palgad buumiajas

04. jaanuar 2016, 00:01
Rahandusministri sõnul on valitsus suutnud taastada kriisi eelse palgapositsiooni.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160104/NEWS/151239955/AR/0/Rahandusminister-Sven-Sester.jpg

Riigisektori palgad on viimastel aastatel kasvanud erasektorist oluliselt rohkem ning jõudnud buumiaja tasemele.

Kasv on olnud sedavõrd kiire, et 2016. aasta riigieelarve seletuskirjas on hoiatatud liigkiire palgakasvu eest. „Kuna täna oleme jõudnud tasemele, kus keskvalitsuse keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka on jõudnud oma senise tipu ehk 2008. aasta taseme lähedale, tuleb järgnevatel aastatel olla palgakasvuga ettevaatlikum, et mitte saada palgakasvu kiirendajaks,“ seisab seletuskirjas.

Endisele maksu- ja tolliameti ning Danske panga juhile Aivar Rehele tundub niivõrd kiire palgatõus aga uskumatu, sest tema sõnul on erasektoril suuremad hoovad sissetuleku kasvamiseks kui avalikul sektoril. „Avalikus sektoris ei ole need hoovad nii avatud. Kui te panete tähele diskussiooni töötajaskonna koondamisest, pealkirjaga efektiivistamine, siis see säilitab mingil määral palgafondi. Alles jäävale meeskonnale tekib lisatasustamise võimalus, ent see on suhteliselt ahtake,“ nentis Rehe. Rahandusministeeriumi andmetest nähtub aga, et keskmisest kiiremini on riigisektoris palgad kasvanud juba vähemalt kolm aastat järjest.

Ka Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on ettevaates oluline, et riigisektor ei hoogustaks palgakasvu. Samas selgitas ta, et palgakasvul teatud valdkondades on omad põhjused. „2015. aasta keskmise palga statistika näitab, et keskmine brutokuupalk kasvas kõige kiiremini  kohalike omavalitsuste haldusalas, mille taga oli suuresti palgakasv hariduses ja tervishoius. Palgatase tervishoius ja hariduses võrreldes Eesti keskmisega on madalam kui Euroopa Liidus üldiselt ning tegemist on poliitilise otsusega, et õpetajate palgad tõusevad kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk,“ rääkis Soosaar. „Tervishoiutöötajate positsiooni palgaläbirääkimistel on aga lisaks selgelt toetanud nende võimalused tööle minna välismaale.“

Taastab konkurentsivõimet

Kui keskvalitsuse keskmise palga kasv oli keskmiselt 7,8 protsenti, sealhulgas riigieelarvelistes asutustes koguni 9,7 protsenti, siis Eesti keskmine palgakasv oli 5,9 protsenti.

Valitsussektori tööjõukulud kasvasid 2014. aastal 10 protsenti. Alanud aastaks on eelarvesse juba sisse kirjutatud tööjõukulude kasv 29 miljoni euro võrra 724 miljoni euroni ehk 4,1 protsenti. Rahandusministeeriumi kinnitusel suunatakse lisaraha vaid õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgatõusuks ning teistes valdkondades tuleb töötajate palgatõusuks osa töötajaid koondada.

Rahandusminister Sven Sester möönis, et keskvalitsuse keskmise palga kasv oli 2014. aastal Eesti keskmise palga kasvust kiirem, kuid tõi välja, et kuni 2011. aastani kaotas keskvalitsus palga konkurentsvõimet varasema perioodi palkade olulise kärpimise läbi. Tema hinnangul on valitsus suutnud taastada oma kriisieelse palgapositsiooni, mida järgnevatel aastatel tuleks püüda säilitada. „Vastasel juhul on keeruline hoida ja värvata töötajaid olukorras, kus tööturul valitseb kvalifitseeritud tööjõu nappus,“ ütles Sester.

Riik pakub konkurentsi

Erply asutaja Kris Hiiemaa hinnangul on avaliku sektori palgakasv hea, sest see sunnib ka erasektorit kõrgemat palka maskma. Palgatase on aga USA-ga võrreldes tema hinnangul Eestis jätkuvalt väga odav.

Raamatupidamistarkvarafirma Erply asutaja Kris Hiiemaa sõnul on riik tööjõu osas usutavasti väga suur konkurent. Otseselt Erplyt riigi konkurents siiski ei sega. „Riigisektorisse on Erplyst lahkunud vaid mõni inimene viie aasta jooksul ning pigem nõrgema tasemega spetsialistid. Samas meelitasime ühe tippspetsi hiljuti riigilt tagasi. Palk jäi samaks, ilmselt on töö meil huvitavam,“ rääkis Hiiemaa.

Hiiemaa hinnangul on konkurents hea ning erasektorilt tuleb nüüd pingutada, et konkurentsis püsida ja palku tõsta. „Konkurents on alati hea. Palkade tõus on Eestile ainult kasulik. Eriti oluline on, et ka tootlikkus,  efektiivsus kasvab samas suhtes. Sama kehtib riigile,“ kommenteeris Hiiemaa.

Tema hinnangul peaks turg ise reguleerima ka riigisektori palgataset. Kui riik soovib leida pädevaid spetsialiste, tuleb neile ka enam maksta. „Teatud spetsialistide osas on palgatase tõesti kõrge. Kui me võrdleme Erply põhituru USA-ga, on palgatase Eestis veel väga odav,“ märkis ta.

Riigisektor kahaneb kesiselt

Rahandusministeerium on välja arvutanud, et riigil tuleks vähendada ligi 700 töötajat aastas, et kahaneva rahvastiku tingimustes erasektoriga sammu hoida. Sester kinnitas, et riigisektori töötajate arvu vähendamisel on seatud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisse elanikkonda tänasel tasemel. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala selgitas korduvalt, et töötajate vähendamine ja töö efektiivistamine on ainus võimalus riigisektoris palku tõsta.

Samas toob riigieelarve seletuskiri välja, et võrreldes Eesti tööturu hõivatute arvu muutusega on valitsussektor olnud oluliselt tagasihoidlikum kui üldine tööturg, vähendades kriisi mõjul töötajate arvu ligikaudu 4%, samas kui hõive määr üldiselt langes ligikaudu 13%. Ning kuigi praeguseks on hõive määr taastunud ja moodustab 2008. aasta tasemest ligikaudu 95%, siis valitsussektori hõive moodustab endiselt veidi rohkem ehk ligikaudu 96% 2008. aasta tasemest.

Enamgi, näiteks ministeeriumid prognoosivad perioodil 2015-2016 töötajate arvu kasvu kokku 1,7% ehk 919 inimese võrra. „Suur osa haldusalade kasvust tuleneb lisakohtade vajadusele ja sellest, et prognoositakse 100% vakantsete kohtade täitmist 1. jaanuaril 2017,“ seisab riigieelarve seletuskirjas.

Sester märkis muu hulgas, et aastaks 2020 plaanib valitsussektor täiendavalt praegusele töötajaskonnale tööhõivereformi korras juurde palgata tuhat vähenenud töövõimega inimest. Eesmärk on toetada vähenenud töövõimega isikute osalemist tööjõu turul. Sesteri sõnul on vähenenud töövõimega inimesi võimalik värvata lahkuvate töötajate asemele, mis tähendab, et asutustel tuleb oma värbamistegevuses senisest enam tähelepanu pöörata võrdsete võimaluste loomisele kõikide potentsiaalsetele sihtgruppidele.

Riigipalgalised leiaks tee erasektorisse

Endine maksu- ja tolliameti ning Danske panga juhile Aivar Rehele tundub niivõrd kiire palgatõus aga uskumatu, sest tema sõnul on erasektoril suuremad hoovad sissetuleku kasvamiseks kui avalikul sektoril.

Rehe märkis, et olles töötanud mõlemas sektoris oskab ta vaadata mõlema töötajaskonna vaatevinklist. Ta rääkis, et avaliku sektori töötajate teadmised avaldasid talle omal ajal väga suurt muljet ning professionaalsus on neil väga kõrge. See aitas tema sõnul nn efektiivistamise kirve ajal leida maksu- ja tolliameti töötajatele pangas töökohti.

„Ma sain tegelikult viia päris häid töötajaid üle pangandusse. Pangandussektorile olid sellised töötajad küpsed ja löögivõimelised ja leidsid endale head ja stabiilsed kohad panganduses. Ma hindasin nende inimeste professionaalsust,“ meenutas Rehe. Ta rõhutas veel kord, et nii era- kui ka avaliku sektori töötajaskond on võrdsetel teadmistel, kuid erasektor täna tasustab tema hinnangul oma töötajaskonda paremini.

Rahapuudust ravib riigireform

Riigihalduse minister Arto Aas selgitas, et riigivalitsemise reformiga lõpetatakse dubleerimine, vähendatakse riigivalitsust.

Riigieelarve seletuskiri märgib, et selle jaoks, et avalikus sektori tööd tõhustada, ei piisa ainult töötajate vähendamisest, vaid ellu tuleb viia põhimõttelisi muutusi riigi ülesannete täitmisel. Ainult töötajate arvu vähendamine võib hoopis tükkis kahjustada riigi põhiülesannete täitmist ning teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

Riigihalduse minister Arto Aas selgitas, et riigivalitsemise reformiga lõpetatakse dubleerimine, vähendatakse riigivalitsust ning sellest on ka haldusreform. „Ministeeriumid peavad koos oma asutustega analüüsima oma sisemist töökorraldust, rakendama uusi tehnoloogiaid ning leidma täiendavaid võimalusi tegevuste üleandmiseks erasektorile,“ ütles Aas.

Reformiga läbi viidavad põhitegevused:

Riigiülesannete analüüs. Et tõhustada asutuste tööjaotust ja ülesannete täitmist ning tugevdada avaliku sektori tegevusi strateegilises planeerimises, juhtimises ning seires. Dubleerivate tegevuste kaotamine, asutuste ja ülesannete õigesse juriidilisse vormi viimine ning ülesannete delegeerimine era- või kolmandale sektorile.

Valitsemise mahu vähendamine. Valitsussektori töötajate arv  vähendamine, keskmiselt 0,7% aastas kooskõlas tööealise elanikkonna arvuga.  Otsuse vähendamiste kohta teevad ministeeriumid oma haldusalas ise, sest tunnevad ja teavad võimalusi ning valikuid kõige paremini. Valitsus vaatab üle ja otsustab iga aasta eelarve protsessis vähendamise arvu.

Riigi tugiteenuste koondamisega ühte keskusse Riigi Tugiteenuste Keskusse ja digitaalsete teenuste arendamine.

E-teenuste kasutuselevõtt. Üleminek e-arvetele avaliku- ja erasektori vahelises arveldamises, et hoida kokku kulusid, vähendada tehnilist tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist.

Nullbürokraatia projekt. Eesmärk on vähendada avaliku- ja erasektori halduskoormust ning aruandlust. Selleks laekus 32 ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonilt, asutuselt ning ettevõttelt kokku üle 229 ettepaneku. Rahandusministeerium saatis ettepanekud  laiali riigiasutustele ja otsused tehakse 2016. aasta veebruaris.

Riigi kinnisvarareformiga. Enamik riigile mittevajalikest hoonetest on Riigi Kinnisvara AS-le üle antud ja müüdud. Järgmisena keskendutakse riigiasutuste kasutuses oleva pinnakasutuse vähendamisele.

Eelarvete läbipaistvuse suurendamine. 2017 aastal lähevad riigi raamatupidamises olevad riigieelarvelised asutused üle tekkepõhisele eelarvele ja aastaks 2020 tegevuspõhisele eelarvele.

Valge raamat. Rahandusministeerium koostab raamatu, et pakkuda lahendusi riigi äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute juhtimiseks ning valitsemiseks.

Avalike teenuste kaardistamine, etsuurendada kodanike ja ametnike teadlikkust pakutavatest teenustest ja rahulolu nende kasutamisel ning kasvatada oskust hinnata teenuste osutamise maksumust erinevates kanalites.

Õigusloome vähendamise kava eesmärk on peatada seaduste ületootmine ja vähendada bürokraatiat.

Ühishoones paiknevate ministeeriumite sisu- ja tugivaldkondade konsolideerimisvõimaluste analüüs.

Riigi ressursside kasutamise seire ja analüüsimetoodika välja töötamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. January 2016, 06:50
Otsi:

Ava täpsem otsing