Riigi palgad buumiajas

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 3. jaanuar 2016 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi palgad buumiajas
Rahandusministri sõnul on valitsus suutnud taastada kriisi eelse palgapositsiooni. Foto: Andres Haabu
Riigisektori palgad on viimastel aastatel kasvanud erasektorist oluliselt rohkem ning jõudnud buumiaja tasemele.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab keskmine palk 2016. aastal 4,5%.
Kasv on olnud sedavõrd kiire, et 2016. aasta riigieelarve seletuskirjas on hoiatatud liigkiire palgakasvu eest. „Kuna täna oleme jõudnud tasemele, kus keskvalitsuse keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka on jõudnud oma senise tipu ehk 2008. aasta taseme lähedale, tuleb järgnevatel aastatel olla palgakasvuga ettevaatlikum, et mitte saada palgakasvu kiirendajaks,“ seisab seletuskirjas.
Endisele maksu- ja tolliameti ning Danske panga juhile Aivar Rehele tundub niivõrd kiire palgatõus aga uskumatu, sest tema sõnul on erasektoril suuremad hoovad sissetuleku kasvamiseks kui avalikul sektoril. „Avalikus sektoris ei ole need hoovad nii avatud. Kui te panete tähele diskussiooni töötajaskonna koondamisest, pealkirjaga efektiivistamine, siis see säilitab mingil määral palgafondi. Alles jäävale meeskonnale tekib lisatasustamise võimalus, ent see on suhteliselt ahtake,“ nentis Rehe. Rahandusministeeriumi andmetest nähtub aga, et keskmisest kiiremini on riigisektoris palgad kasvanud juba vähemalt kolm aastat järjest.
Ka Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on ettevaates oluline, et riigisektor ei hoogustaks palgakasvu. Samas selgitas ta, et palgakasvul teatud valdkondades on omad põhjused. „2015. aasta keskmise palga statistika näitab, et keskmine brutokuupalk kasvas kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, mille taga oli suuresti palgakasv hariduses ja tervishoius. Palgatase tervishoius ja hariduses võrreldes Eesti keskmisega on madalam kui Euroopa Liidus üldiselt ning tegemist on poliitilise otsusega, et õpetajate palgad tõusevad kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk,“ rääkis Soosaar. „Tervishoiutöötajate positsiooni palgaläbirääkimistel on aga lisaks selgelt toetanud nende võimalused tööle minna välismaale.“
Foto: Miguel ?lvarez
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar:
Erasektor ja riigisektor konkureerivad tööandjatena tööturul. Ühelt poolt ei saa riigisektoris pakutav palk sarnase töö eest kasvada pikalt aeglasemalt erasektoriga võrreldes, sest siis satutakse raskustesse spetsialistide värbamisel, teisalt ei tohiks riigisektor olla ka palgatõusu vedajaks. Viimasel juhul kaotaks konkurentsivõimes erasektori ettevõtted. Üle majandustsükli on tavapärane näha, et riigisektori keskmise palga kasv liigub erasektori suhtes mõningase viitajaga – majanduskasvu hoogustumisel kiireneb palgakasv esmalt erasektoris ning riigisektorisse jõuab kasvukiirendus hilinemisega. Nii hakkasid ka peale 2008. aasta suurt majanduskriisi palgad taastuma esmalt erasektoris ning viimaste aastate kiirema palgakasvu riigisektoris võib osalt panna hilisema kriisijärgse taastumise mõjuks.
Taastab konkurentsivõimet
Kui keskvalitsuse keskmise palga kasv oli keskmiselt 7,8 protsenti, sealhulgas riigieelarvelistes asutustes koguni 9,7 protsenti, siis Eesti keskmine palgakasv oli 5,9 protsenti.
Valitsussektori tööjõukulud kasvasid 2014. aastal 10 protsenti. Alanud aastaks on eelarvesse juba sisse kirjutatud tööjõukulude kasv 29 miljoni euro võrra 724 miljoni euroni ehk 4,1 protsenti. Rahandusministeeriumi kinnitusel suunatakse lisaraha vaid õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgatõusuks ning teistes valdkondades tuleb töötajate palgatõusuks osa töötajaid koondada.
Rahandusminister Sven Sester möönis, et keskvalitsuse keskmise palga kasv oli 2014. aastal Eesti keskmise palga kasvust kiirem, kuid tõi välja, et kuni 2011. aastani kaotas keskvalitsus palga konkurentsvõimet varasema perioodi palkade olulise kärpimise läbi. Tema hinnangul on valitsus suutnud taastada oma kriisieelse palgapositsiooni, mida järgnevatel aastatel tuleks püüda säilitada. „Vastasel juhul on keeruline hoida ja värvata töötajaid olukorras, kus tööturul valitseb kvalifitseeritud tööjõu nappus,“ ütles Sester.
Erply asutaja Kris Hiiemaa hinnangul on avaliku sektori palgakasv hea, sest see sunnib ka erasektorit kõrgemat palka maskma. Palgatase on aga USA-ga võrreldes tema hinnangul Eestis jätkuvalt väga odav.Foto: Eiko Kink
Avalikus sektoris töötas 2014. aastal 136 800 inimest (2013.aastal 137 500), mis moodustab Eesti koguhõivest umbes viiendiku.
Valitsussektoris töötas 2014. aastal 119 200 inimest (2013.aastal 116 900). Töötajate arvu kasv on suuresti tingitud asutuste toomisest muu avaliku sektori alt valitsussektori alla, nagu näiteks Tallinna Linnatranspordi AS liikumine, mis suurendas töötajate arvu 1747 võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas toodi AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid ja AS Vedelkütusevaru Agentuur, mis tõi kaasa valitsussektori töötajate arvu kasvu 330 võrra.
Keskvalitsuses töötas 2014. aastal 55 800 inimest (2013.aastal 54 700). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi puhul toodi SA Tartu Kiirabi, AS Lõuna-Eesti Haigla, Metsakohvik OÜ ja Pesuring OÜ valitsussektori kohaliku omavalitsuse üksuste alt keskvalitsuse alla, mis tõi kaasa töötajate arvu kasvu 878 võrra. 2014. aastal kasvas ametnike palk 11%, mis on kiirem kasv kui palgaturul üldiselt.
Riik pakub konkurentsi
Raamatupidamistarkvarafirma Erply asutaja Kris Hiiemaa sõnul on riik tööjõu osas usutavasti väga suur konkurent. Otseselt Erplyt riigi konkurents siiski ei sega. „Riigisektorisse on Erplyst lahkunud vaid mõni inimene viie aasta jooksul ning pigem nõrgema tasemega spetsialistid. Samas meelitasime ühe tippspetsi hiljuti riigilt tagasi. Palk jäi samaks, ilmselt on töö meil huvitavam,“ rääkis Hiiemaa.
Hiiemaa hinnangul on konkurents hea ning erasektorilt tuleb nüüd pingutada, et konkurentsis püsida ja palku tõsta. „Konkurents on alati hea. Palkade tõus on Eestile ainult kasulik. Eriti oluline on, et ka tootlikkus, efektiivsus kasvab samas suhtes. Sama kehtib riigile,“ kommenteeris Hiiemaa.
Tema hinnangul peaks turg ise reguleerima ka riigisektori palgataset. Kui riik soovib leida pädevaid spetsialiste, tuleb neile ka enam maksta. „Teatud spetsialistide osas on palgatase tõesti kõrge. Kui me võrdleme Erply põhituru USA-ga, on palgatase Eestis veel väga odav,“ märkis ta.
Avalik sektor - asutused jagunevad omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Avalikust sektorist suurima osa (86%) moodustab valitsussektor.
Avalik teenistus on töötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikus teenistuses töötab ligi viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.
Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil. Valitsussektor jaguneb kolmeks: keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Muu avalik sektor - riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad ettevõtted (näit. Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu sektorist ca 14%. Samuti on avaliku sektori osana väljaspool valitsussektorit Eesti Pank.
Riigisektor kahaneb kesiselt
Rahandusministeerium on välja arvutanud, et riigil tuleks vähendada ligi 700 töötajat aastas, et kahaneva rahvastiku tingimustes erasektoriga sammu hoida. Sester kinnitas, et riigisektori töötajate arvu vähendamisel on seatud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisse elanikkonda tänasel tasemel. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala selgitas korduvalt, et töötajate vähendamine ja töö efektiivistamine on ainus võimalus riigisektoris palku tõsta.
Samas toob riigieelarve seletuskiri välja, et võrreldes Eesti tööturu hõivatute arvu muutusega on valitsussektor olnud oluliselt tagasihoidlikum kui üldine tööturg, vähendades kriisi mõjul töötajate arvu ligikaudu 4%, samas kui hõive määr üldiselt langes ligikaudu 13%. Ning kuigi praeguseks on hõive määr taastunud ja moodustab 2008. aasta tasemest ligikaudu 95%, siis valitsussektori hõive moodustab endiselt veidi rohkem ehk ligikaudu 96% 2008. aasta tasemest.
Enamgi, näiteks ministeeriumid prognoosivad perioodil 2015-2016 töötajate arvu kasvu kokku 1,7% ehk 919 inimese võrra. „Suur osa haldusalade kasvust tuleneb lisakohtade vajadusele ja sellest, et prognoositakse 100% vakantsete kohtade täitmist 1. jaanuaril 2017,“ seisab riigieelarve seletuskirjas.
Sester märkis muu hulgas, et aastaks 2020 plaanib valitsussektor täiendavalt praegusele töötajaskonnale tööhõivereformi korras juurde palgata tuhat vähenenud töövõimega inimest. Eesmärk on toetada vähenenud töövõimega isikute osalemist tööjõu turul. Sesteri sõnul on vähenenud töövõimega inimesi võimalik värvata lahkuvate töötajate asemele, mis tähendab, et asutustel tuleb oma värbamistegevuses senisest enam tähelepanu pöörata võrdsete võimaluste loomisele kõikide potentsiaalsetele sihtgruppidele.
Endine maksu- ja tolliameti ning Danske panga juhile Aivar Rehele tundub niivõrd kiire palgatõus aga uskumatu, sest tema sõnul on erasektoril suuremad hoovad sissetuleku kasvamiseks kui avalikul sektoril.Foto: Andras Kralla
Riigipalgalised leiaks tee erasektorisse
Rehe märkis, et olles töötanud mõlemas sektoris oskab ta vaadata mõlema töötajaskonna vaatevinklist. Ta rääkis, et avaliku sektori töötajate teadmised avaldasid talle omal ajal väga suurt muljet ning professionaalsus on neil väga kõrge. See aitas tema sõnul nn efektiivistamise kirve ajal leida maksu- ja tolliameti töötajatele pangas töökohti.
„Ma sain tegelikult viia päris häid töötajaid üle pangandusse. Pangandussektorile olid sellised töötajad küpsed ja löögivõimelised ja leidsid endale head ja stabiilsed kohad panganduses. Ma hindasin nende inimeste professionaalsust,“ meenutas Rehe. Ta rõhutas veel kord, et nii era- kui ka avaliku sektori töötajaskond on võrdsetel teadmistel, kuid erasektor täna tasustab tema hinnangul oma töötajaskonda paremini.
Riigihalduse minister Arto Aas selgitas, et riigivalitsemise reformiga lõpetatakse dubleerimine, vähendatakse riigivalitsust.Foto: Delfi/Eesti Ajalehed
Rahapuudust ravib riigireform
Riigieelarve seletuskiri märgib, et selle jaoks, et avalikus sektori tööd tõhustada, ei piisa ainult töötajate vähendamisest, vaid ellu tuleb viia põhimõttelisi muutusi riigi ülesannete täitmisel. Ainult töötajate arvu vähendamine võib hoopis tükkis kahjustada riigi põhiülesannete täitmist ning teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Riigihalduse minister Arto Aas selgitas, et riigivalitsemise reformiga lõpetatakse dubleerimine, vähendatakse riigivalitsust ning sellest on ka haldusreform. „Ministeeriumid peavad koos oma asutustega analüüsima oma sisemist töökorraldust, rakendama uusi tehnoloogiaid ning leidma täiendavaid võimalusi tegevuste üleandmiseks erasektorile,“ ütles Aas.
Reformiga läbi viidavad põhitegevused:
Riigiülesannete analüüs. Et tõhustada asutuste tööjaotust ja ülesannete täitmist ning tugevdada avaliku sektori tegevusi strateegilises planeerimises, juhtimises ning seires. Dubleerivate tegevuste kaotamine, asutuste ja ülesannete õigesse juriidilisse vormi viimine ning ülesannete delegeerimine era- või kolmandale sektorile.
Valitsemise mahu vähendamine. Valitsussektori töötajate arv vähendamine, keskmiselt 0,7% aastas kooskõlas tööealise elanikkonna arvuga. Otsuse vähendamiste kohta teevad ministeeriumid oma haldusalas ise, sest tunnevad ja teavad võimalusi ning valikuid kõige paremini. Valitsus vaatab üle ja otsustab iga aasta eelarve protsessis vähendamise arvu.
Riigi tugiteenuste koondamisega ühte keskusse Riigi Tugiteenuste Keskusse ja digitaalsete teenuste arendamine.
E-teenuste kasutuselevõtt. Üleminek e-arvetele avaliku- ja erasektori vahelises arveldamises, et hoida kokku kulusid, vähendada tehnilist tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist.
Nullbürokraatia projekt. Eesmärk on vähendada avaliku- ja erasektori halduskoormust ning aruandlust. Selleks laekus 32 ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonilt, asutuselt ning ettevõttelt kokku üle 229 ettepaneku. Rahandusministeerium saatis ettepanekud laiali riigiasutustele ja otsused tehakse 2016. aasta veebruaris.
Riigi kinnisvarareformiga. Enamik riigile mittevajalikest hoonetest on Riigi Kinnisvara AS-le üle antud ja müüdud. Järgmisena keskendutakse riigiasutuste kasutuses oleva pinnakasutuse vähendamisele.
Eelarvete läbipaistvuse suurendamine. 2017 aastal lähevad riigi raamatupidamises olevad riigieelarvelised asutused üle tekkepõhisele eelarvele ja aastaks 2020 tegevuspõhisele eelarvele.
Valge raamat. Rahandusministeerium koostab raamatu, et pakkuda lahendusi riigi äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute juhtimiseks ning valitsemiseks.
Avalike teenuste kaardistamine, etsuurendada kodanike ja ametnike teadlikkust pakutavatest teenustest ja rahulolu nende kasutamisel ning kasvatada oskust hinnata teenuste osutamise maksumust erinevates kanalites.
Unknown body type: x-im/content-part infopank
Õigusloome vähendamise kava eesmärk on peatada seaduste ületootmine ja vähendada bürokraatiat.
Ühishoones paiknevate ministeeriumite sisu- ja tugivaldkondade konsolideerimisvõimaluste analüüs.
Riigi ressursside kasutamise seire ja analüüsimetoodika välja töötamine.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum