Aasta ärimehe terav kriitika valitsusele

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 8. jaanuar 2016 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta ärimehe terav kriitika valitsusele
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel andis Raul Kirjanenile üle auhinna aasta ärimeheks valimise puhul.Foto: Andras Kralla
Aasta ärimehe, Euroopa suurima pelletitootja Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni sõnul kardab valitsus otsustada ja eksida, mis on Eesti tupikusse viinud.
"Kõige hullem, et paljud otsustajad arvavad, et kõik on hästi. Kui riigipead otsustavad midagi plaani põhjal ja eksivad, siis on see väga okei, aga on tükk maad halvem, kui midagi ei otsustata, sest ei ole pikaajalist plaani ja ei taheta võtta vastutust. Valitsuses on noored mehed-naised, kes võiks mõelda tunduvalt avatumalt. Eestis võiks olla rohkem initsiatiivi."
Selle taustal, et investeeringud on Eestis aastakümnete põhjas, paistavad selgesti silma Euroopa suurim pelletitootja Graanul Invest ning selle juht ja suuromanik Raul Kirjanen, kes ettevõtet jõuliselt laiendab. Julgus ja tulevikunägemus tõidki talle Äripäeva tiitli aasta ärimees.
Viimasel ajal on Kirjanen meedias rohkem oma mõtteid välja öelnud. "Mul on tunne, et Eestis hakkab õhkkond ettevõtluse ja riigi tasandil sumbuma, mis on pannud mind oma seisukohti avaldama. Meie firma on kasvanud suureks ja sellega kaasneb ka vastutus metsasektori eest sõnavõtmisel."
Raul Kirjaneni soovitused poliitikule
Ära murra kokkuleppeid
Kokkuleppeid ei ole vaja sõlmida, kui ei tea, mida täpselt teha tahad. Kui lepped on tehtud, ei tohineid murda. Pikalt kehtis ressursitasude süsteem, millel oli kindel tähtaeg. Järsku oli riigil raha vaja. Tuhka sellest kokkuleppest: tõstame (näiteks ressursitasude tõus 2013. aastal). Normaalne riik ei tohiks seda endale lubada.
Muuda majanduskeskkonda aeglaselt
See on pikk protsess, mida ei tohi meeleheitlikult üle öö tagant kiirustada. Rapsimine ei too kellelegi kasu. Tuleb teha analüüse, pidada arutelusid. Muutusi peab tegema pika etteteatamisega, mis ei ole kolm ega kuus kuud, vaid kolm-viis aastat.
Mõtle kaugemale tulevikule
Riik peab mõtlema, millised tagajärjed ootavad Eestit 25 aasta pärast, kui demograafiline olukord üllatuslikult ei parane. Palju meid siis on ja kuidas inimesed elavad, kui samamoodi edasi liigume? Mis saab maaelust? Kas paneme maakoolid kinni, sest neid on kallim üleval pidada? Kas siis noor pere hakkab lapsi maakonnakeskusesse kooli vedama? Nad kolivad Tallinna. Excelit on lihtne teha, aga tagajärjed on valusad. Kõige hullem, et paljud otsustajad arvavad, et kõik on hästi.
Kaks maailma
Kirjanen nendib ettevõtjana juba aastaid, et on omajagu, mis silma riivab. “Meil on Eestis tuhandeid analüütikuid, mina olen lihtne puiduärimees," muigab Kirjanen, "aga näen igapäevaelus, et reaalsus, milles elab meie poliitiline eliit ja kus ettevõtjad, on meeletult erinevad."
Haigutav lõhe kahe maailma vahel on kriisist alates vaid süvenenud. Kirjanenile meenub endise peaministri Andrus Ansipi tsitaat aastast 2008: "Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada."
Ansipi sõnad olid tema sõnul väga kõnekad. "Näitasid lõhet. Ettevõtted pidid koondama, aga riigi juhtivpoliitik ütles, et teda see absoluutselt ei huvita. Nii on vaid jätkunud. Poliitilisest debatist kuuled statistikast, mille järgi oleme kõiges absoluutses tipus, aga inimesed lahkuvad Eestist, rahulolematus ja maksud kasvavad," kirjeldab Kirjanen.
Kirjanen pole ka varem varjanud, et suhtub Eesti majanduspoliitika hetkeolukorda kriitiliselt. Suurim etteheide riigile on plaani puudumine. Kirjanen ei mõtle aastaks või mõneks kuuks paikapandut, vaid plaani, mis näitaks, kus on Eesti aastaid hiljem.
"Mis saab kümne aasta pärast? Kui küsida valitsuselt või Eesti Pangalt, milline on Eesti aastal 2025, siis ma ei tea, et vastust oleks. Kuidas demograafilised protsessid hakkavad meid mõjutama, Euroopa Liidu asjad? On meeletu hulk arengukavu, mis tehakse valmis ja pannakse kuhugi ära," imestab Kirjanen, oodates riigilt analüüsi.
Kümne aasta pärast, kui rahvaarv senises tempos kahaneb, napib tööjõudu, mille ennetamiseks peaks juba praegu samme astuma. Olgu selleks sotsiaalsüsteemi kokkutõmbamine või mõtlemine, kas tööjõudu sisse tuua Aasiast, Aafrikast või Ukrainast.
"Võib-olla need on poliitikutele ebameeldivad teemad, kuid nendega tuleb tegeleda, sest kui probleemid ühel päeval sülle potsatavad, on hilja," leiab Kirjanen, kelle rahvusvahelise ettevõtte edu ongi enim taganud oskus ette mõelda. Täna investeerib ettevõte asjadesse, mis toovad tulu kolme aasta pärast.
"Ettevõtjale on Eestis ettenähtavus ähmane: mina ei oska öelda, mis maks järgmisel aastal tuleb. See on üllatus. On kehv, et ei ole mudelit, mis aitaks rehkendada, kui palju meil järgmisel aastal ja viie aasta pärast raha vaja on ja kust see tulla võiks. Konflikt raha jagamishuvi ja rahahulga vahel muudkui käriseb."

Äripäeva iga-aastane tunnustus aasta kõige silmapaistvamale ärimehele.
Nominendid valivad toimetuse ajakirjanikud, finalistid ja võitja valivad välja Äripäeva toimetajad. Lisaks selgub ka lugeja lemmik.
Aasta ärimehe tiitlile oli seekord neli finalisti: EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas, apteegi-, veterinaar-, meedia ja kinnisvaraäris tegev Margus Linnamäe, Graanul Investi tegevjuht Raul Kirjanen ja Eesti juurtega rahvusvahelise IT-idu Adcash tegevjuht Thomas Padovani.
Esimese tiitli pälvis 1993. aastal Andres Sarri.
Eelmisel aastal võitis idufirma GrabCad üks asutaja Hardi Meybaum.
Investorid ootavad sihti
Konkreetne pikaajaline plaan süstiks usaldust välisinvestoritesse, kelle raha meie ettevõtted vajavad. "Peaks rääkima konkreetselt pikaajalisest plaanist ning kinni peaks ka sellest pidama, mitte nii, et kolm kuud hiljem tehakse ristivastupidine otsus," viitab Kirjanen riigi muutlikule meelele, mis teeb investorid kartlikuks. "Valitsuses olgu sotsiaaldemokraadid, reformierakondlased või vabaerakondlased, aga ettevõtteid ei tohi tõmmata päevapoliitikasse, muidu ei tulda Eestisse investeerima."
Kas Graanul Invest valis seega õige tee, laienedes teistele turgudele (Eestisse tuleb umbes üks protsent kogu toodangust)?
"Jah, kui oleksime Eestis, siis täna me siin ei räägiks. Eestis ei ole halb äri ajada, siin on palju positiivset, aga peaksime mõtlema, mida saaks teha paremini, aga seda ei saa teada, kui pole mudelit, kust näeksime, millised protsessid ja millal meid mõjutavad," tõdeb Kirjanen.
Veel võiks Eesti eeskuju võtta USAst, mille suursaatkond kutsus läinud aastal üle maailma 1600 ettevõtet Washingtoni, tutvustamaks Ameerikasse investeerimist. Kohal käis ka Graanul Invest.
"Ameerika näeb nii suurt vaeva, et kaasata investoreid. Konkurents on investeeringute pärast maailmas väga tihe, aga meie oleme rongist maha jäänud.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum