Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaid 75 ettevõtet tasub üle kolmandiku maksudest
5000 ettevõtet tasub 90% maksudest ja vaid 10% panustavad ülejäänud 95 000 ettevõtet.Foto: Scanpix/Reuters
Eesti maksutulu sõltub oluliselt 75 suurest ettevõttest, kes tasuvad koguni enam kui kolmandiku kokku umbes 100 000 ettevõttelt laekuvatest maksudest.
75 juriidilist isikut, kellest igaühe tasutud maksude summa ületas mullu 10 miljoni eurot, tasusid kokku 2,3 miljardit eurot makse ehk 34% kogu ettevõtjate tasutud maksusummast. „Kui kellegagi neist 75 ettevõttest midagi juhtub, mõjutab see kohe oluliselt maksulaekumist,“ nentis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. Samas toonitas ta, et väikeettevõtlus pole mitte vähem oluline.
Helm juhtis tähelepanu, et üle 15 000 ettevõtte said mullu riigilt rohkem raha tagasi, kui ise kokku makse tasusid. Samas ei tahtnud Helm seda näitajat probleemiks nimetada, öeldes, et kõik oleneb ettevõtte struktuurist: kas tegemist on eksportööridega.
2015. aastal oli ettevõtjatelt laekunud maksude ülevaade järgnev:
Lõviosa ettevõtetest mängib maksulaekumistes väga pisikest rolli, samas kui 75 suurt ettevõtet tasuvad üle kolmandiku kõigist ettevõtetelt laekuvatest maksudest.Foto: Äripäeva graafik
Numbrite keeles tõi Helm veel esile, et 5000 ettevõtet tasub 90% maksudest. „Nemad tagavad eelarvekindluse,“ sõnas ta. Ülejäänud 95 000 ettevõtet peaksid Helmi sõnul küll mõistagi samuti oma maksud tasuma, kuid samas peaks nende suhtlus maksuametiga olema miinimumi viidud. Seoses sellega on maksuametil uus suur eesmärk, et 2020. aastaks on Eesti esimene riik maailmas, kus
ettevõtted ei esita maksudeklaratsioone, vaid info kogutakse automaatselt.
2015. aastal laekus riigile maksutulu u 427 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem ja laekumine ületas eelarveootusi omakorda u 136 miljoni euroga.
Allikas: maksu-ja tolliamet
Helm rõõmustas maksulaekumistest rääkides, et varimajandus on Eestis märgatavalt vähenenud. Näiteks kui veel 2013. aastal ulatus maksuauk 10,1 protsendini laekunud maksudest, siis 2014. aastal oli maksuauk kahanenud 7,5 ja 2015. aastal juba hinnanguliselt 6–6,5 protsendini laekunud maksudest.
Olulist rolli maksuaugu vähenemisel on etendanud esiotsa palju pahameelt tekitanud nn 1000euroste arvete seadus. Helmi sõnul on käibemaksu laekumine pärast nn 1000euroste arvete seadust kasvanud aastas suurusjärgus 160–165 miljonit eurot, samas kui ettevõtete käibed pole märkimisväärselt kasvanud. Umbes 100 miljonit eurot sellest muutusest peab Helm just nn 1000euroste arvete seaduse tulemuseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.