Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kaubavahetus väheneb üha suurema hooga

    Tallinna sadamFoto: Raul Mee

    Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,1 miljardi euro eest, teatab statistikaamet. Kaubavahetus on kahanenud kolm viimast aastat ning 2015. aastal oli langus suurim.

    Kaupade eksport kahanes 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 4% ja kaupade import 5%. Eelnevate aastate võrdluses vähenes eksport nii 2013. kui ka 2014. aastal 2% ja import 1%. Enim mõjutas 2015. aasta suuremat langust mineraalsete toodete (mootorikütused, põlevkivikütteõli, elektrienergia) ja elektriseadmete (andmesideseadmed) kaubavahetus.
    Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit eurot, mis oli 249 miljonit eurot väiksem kui 2014. aastal. Kaubavahetuse bilanss oli positiivne puidu ja puittoodete, mitmesuguste tööstustoodete, elektriseadmete ning paberi ja pabertoodete kaubajaotistes. Suurim ülejääk kaubavahetuses oli Rootsi, Norra ja USA-ga ning suurim puudujääk Saksamaa, Poola ja Leeduga.
    Mullu oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus kaupade ekspordis 75% ja impordis 83%. Võrreldes varasema aastaga suurenes eksport Euroopa Liitu 3%, kuid import jäi samale tasemele.
    Peamised ekspordi sihtriigid olid 2015. aastal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel),Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooted,Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim vähenes eksport Venemaale (412 miljoni euro võrra), Belgiasse (113 miljoni euro võrra) ja Lätti (96 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Belgiasse viidi vähem mineraalseid tooteid ning Lätti keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Enim suurenes eksport Hollandisse, Leetu ja Suurbritanniasse.
    Kõige rohkem imporditi 2015. aastal kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Leedust (9%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim vähenes kaupade sissevedu Soomest (200 miljoni euro võrra), Saksamaalt (134 miljoni euro võrra) ja Venemaalt(97 miljoni euro võrra). Kaupade sissevedu suurenes enim Leedust ja Hispaaniast.
    Eelmisel aastal eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (21% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooted (10%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi vähenemine oli peamiselt tingitud mineraalsete toodete (langus 245 miljonit eurot), elektriseadmete (langus 165 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 76 miljonit eurot) väljaveo kahanemisest. Enim kasvas mitmesuguste tööstustoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.
    Mullu imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Impordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 361 miljonit eurot), elektriseadmete (langus 206 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 86 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes transpordivahendite ja mitmesuguste tööstustoodete import.
    Detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes 2014. aasta detsembriga jäi eksport samale tasemele ja import kahanes 3%.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.