Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmveerand täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge

    Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus tellis noorte finantskäitumise uuringu: 74% täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist – 74% täisealistest noortest vajab vanemate rahalist toetust, selgub Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud noorte finantskäitumise uuringust.

    74% täisealistest noortest on saanud täiskasvanuna vanemate rahalist toetust. 13% noorte vanemad aidanud neid eluaseme soetamisel.

    56% noorte netosissetulek jääb alla 800 euro. Kolmandik 18-30-aastastest teenib üle 1000 euro.  1000-eurost palka saavad sagedamini 27-30-aastased ja mehed. 18-21-aastaste seas on enim neid, kes teenivad kuni 400 eurot kuus.

    Kõige sagedamini nimetati soovitavaks palgaks 1000 eurot. Keskmiseks soovitavaks brutopalgaks, millega võiks hästi ära elada, on noorte arvates ligi 1400 eurot kuus.

    45% noortest pole ühtegi laenu ega liisingut. Kui 18-21-aastastest enamikul (67%) finantskohustusi ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%. Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising. 2% on võtnud kiirlaenu.

    Noored üritavad raha kõrvale panna, kuid suur osa (39%) tunnistab, et see on ebaregulaarne ja kogutakse väikeste summade kaupa. 28% noortest ei säästa üldse.

    Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus

    Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus. Sissetulek puudub 6% noortest.
    Pooled 18-30-aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15% ning samal ajal töötab ja õpib 17%.
    Peamiseks sissetulekuallikaks on noortele palgatöö (69% vastajatest), kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallikana 59% 18-30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid (45% vastajatest).
    Vaid 22% 18-30aastastest noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud.
    Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21aastastest enamikul (67%) veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%.
    Laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), millele järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.
    Vastajatest 39% tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne, raha kogumisega ei tegele 28% noortest. Kõige enam (35%) on mittesäästjaid 27-30aastaste seas. Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude (75%) ning suuremate ostude ja reisimise (vastavalt 48% ja 43%) tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks (23%), hariduseks või enesetäiendamiseks (13%) ning ettevõtlusega alustamiseks (9%). Maripuu sõnul nimetab 74% meestest ja koguni 90% naistest kõige suuremaks mittesäästmise põhjuseks rahapuudust.
    Küsitletud 18-30-aastastest noortest 53% hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31% saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15%.
    Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS, selles osales 484 Eesti noort vanuses 18-30 aastat.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.