Lätlaste airBalticu investoril sõjaväeluure taust

Veebruaris sõlmitud lepingu järgi on riigil ja erainvestoril kokku kavas lennufirmasse investeerida umbes 132 miljonit eurot. „Lennunduse osa Läti SKTs on 3%, millest umbes poole annab airBaltic,“ kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Uldis Augulis.

Mullu sügisel pidas valitsus kinniste uste taga neli tundi läbirääkimisi erainvestori, sakslase Montag-Girmesega, kelle tõi laua taha finantskonsultatsioonifirma Prudentia. Löödi käed, kuid järgmisel päeval saatis peaminister Laimdota Straujuma usalduse kaotamise tõttu erru oma erakonnakaaslasest transpordiministri Anrijs Matissi.

Seejärel nõudis Straujuma, et majandusministeerium ei kirjutaks alla ühelegi lepingule airBalticu uue investoriga. Selle asemel pani ta ametkonnale ette otsida teisi võimalusi, mis aitaksid lennufirmal edasi minna ilma Montag-Girmeseta.

Kuid 16. novembril investori kaasamise küsimuse uuel ülevaatamisel kiideti sakslase kandidatuur heaks, talle otsustati müüa 20 protsenti lennufirmast ning saada temalt vastu 52 miljonit eurot. Samas tegi valitsus riigikassale ülesandeks anda airBalticule kapitali suurendamiseks laenu 80 miljonit eurot.

Läti rahvusringhääling märgib, et valitsuse kinnitatud investor Montag-Girmes on tuntud tegelane Venemaa lennundusringkondades ning kohe pärast Läti valitsusega käte löömist tulidki esimesed komistuskivid.

Eelmise aasta lõpul sai teatavaks airBalticu kavatsus täendada oma ridu regionaallendudeks mõeldud Sukhoi superjetidega. Varem sellist plaani laual polnud ning see kava tekkis tõenäoliselt koos Montag-Girmese tulekuga – omal ajal eksportis just tema Venemaalt Suhkoisid. Kokkuvõttes kinnitas Läti Seim airBalticu põhikirja punkti, mis otsesõnu keelab soetada toodangut sõjatööstuse ettevõtetelt, kellele on seatud rahvusvahelised sanktsioonid, isegi kui selle ettevõtte haru toodang on mõeldud tsiviilkäibesse.

Jeltsini ajal Venemaa asepeaminister olnud Alfred Koch ütles aga Läti meediale, et tema teab Montag-Girmest kui Vene lennuliisingukorporatsiooni Ilyushin Finance finantskonsultanti.

„Mõnda aega oli Ralf-Dieter Montag-Girmes Venemaa Privatiseerimiskeskuse juhi asetäitja. See spetsialist, enne kui ta lõpetas Oxfordi ja alustas tööd finantssektoris, töötas Saksa armee sõjaväeluures tõlgina. Sellest hoiatas ta kohe ka Venemaa vastavaid organeid ja sai neilt nõusoleku töötada privatiseerimiskeskuse juhi abina,“ on öelnud Koch Venemaa Forbesile.