Euroopa Liit käivitab käibemaksureformi

Praeguse süsteemiga on seotud ka suur hulk bürokraatiat, mis on probleem eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tahaksid äritegevuse oma riigist kaugemale arendada. Komisjoni rehkenduste järgi tähendab see keskmiselt 8000 euro suurust kulutust aastas, et teise ELi riiki kaupu või teenuseid müüv ettevõte võiks olla kindel, et käibemaksuasjad on korras.

Tahtlike pettuste tagajärjel jääb liikmesriikidel piiriülestelt tehingutelt igal aastal saamata vähemalt 50 miljardit eurot maksutulu. Vahe käibemaksu tegeliku laekumise ja selle summa vahel, mis hinnanguliselt peaks olema laekumise suurus oli 2013. aastal ligi 170 miljardit eurot.

Puuduste kõrvaldamiseks pakub Euroopa Komisjon välja reformikava, mis sai täna avalikuks. Mõneti üllatuslikult – kuna eesmärk on käibemaksu reegleid lihtsustada – plaanib EL anda liikmesriikidele muu hulgas ka suurema voli käibemaksu määrade kehtestamisel.

„Minu tunnetus on, et liikmesriikidele suurema voli andmine maksumäärade kehtestamisel muudab käibemaksureeglite järgimise pigem keerulisemaks,“ ütles agentuurile Bloomberg rohkem kui 20 miljoni väikese ja keskmise suurusega ettevõtte huve esindava Eurochambersi poliitikadirektor Ben Butters. Aastaid on ettevõtjad soovinud pigem rohkem ühtlustatud süsteemi, et bürokraatiat oleks vähem.

Euroopa Liidu huvi siin on vähendada lõputute kohtuvaidluste hulka liikmesriikidega käibemaksu määrade üle. Viimasel 10 aastal on kohut käidud üle 20 liikmesriigiga kokku rohkem kui 40 korral.

Euroopa Komisjoni välja pakutud reformikava põhiprintsiip on, et kaubad ja teenused maksustatakse edaspidi käibemaksuga selles riigis, kus asub lõpptarbija.

Maksu kogumise süsteemi muudetakse nii, et piiriülestes tehingutes kogub maksu müüja riik, rakendades ostja asukohariigis kehtivat maksumäära, saates seejärel kogutud maksu edasi ostja asukohariigile. Üksi selline muudatus aitab komisjoni hinnangul vähendada piiriüleseid pettusi 40 miljardi euro võrra aastas. Kaob ära võimalus, kus importija müüb käibemaksuvabalt ostetud importkaubad ja kogub käibemaksu, kuid „haihtub“ enne, kui maksud on maksuametile edasi kantud.

ELi ühtsel käibemaksualal koheldaks edaspidi kõiki tehinguid nagu tehinguid kodumaal – piiriülene kaubandus ei ole enam käibemaksust vabastatud.

Ettevõtete jaoks, kes müüvad oma kaupu või teenuseid teistesse ELi riikidesse, tahetakse elu lihtsamaks teha sellega, et kõik käibemaksuasjad saab edaspidi aetud ühe koduriigis asuva veebiportaali kaudu. Nii ei ole edaspidi enam vaja end maksukohustuslaseks võtta, deklaratsioone esitada ja makse maksta igas riigis eraldi.

Käibemaksu määradele kehtib ELis alammäär vähemalt 15%. Soodusmäärade kohta käivad pidevad vaidlused ning kohati pole reeglid jõudnud muutunud ärimudelitele järele – näiteks on e-raamatud maksustatud teistsuguse määraga kui trükitud raamatud, ehkki tegemist on sama teosega.

EL pakub välja kaks lahendust – üks näeb ette, et kaupade ja teenuste nimekirja, mida võib maksustada soodusmääraga, pidevalt ajakohastatakse ning ühe riigi välja kaubeldud erisust saavad kasutada ka teised. Alternatiivne lahendus oleks, et taoline nimekiri kaotatakse täielikult, kuid sellisel juhul tuleb muul moel tagada, et ei tekiks ebaausat maksukonkurentsi või maksubaas väga kokku ei kuivaks. Mõlemal juhul saaksid liikmesriigid soovitud muudatused teha kiiremini – praegu on igaks muudatuseks vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut. Viimati nimetatud alternatiivi korral kaoks ära ka käibemaksu alampiir 15%.

"Euroopa Liit ei pea otsustama selliste asjade üle, kas üks liikmesriik rakendab laste mähkmetele madalamat käibemaksu määra või mitte," selgitas üks ELi ametnik muutunud mõtteviisi.

E-raamatute käibemaksuga maksustamise küsimused on plaanis lahendada ELi digitaalse ühisturu strateegia raames, kus vastavad eelnõud valmivad veel selle aasta lõpuks. Ettepanek on tagada, et e-väljaannete puhul saaks samuti rakendada soodusmäära nagu paberväljaannete puhul. Rahandusvolinik Pierre Moscovici lubas kiirendada e-väljaandeid puudutavate käibemaksu muudatuste vastuvõtmist.

Täna avaldatud reformiplaani eesmärk on käima lükata debatt liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, mille järel Euroopa Komisjon saaks välja tulla juba eelnõuettepanekutega. Tänavu on plaanis esitada eelnõud käibemaksusüsteemi kohandamiseks vastavaks digitaalse majanduse nõuetele, käibemaksu takistuste kõrvaldamiseks piiriüleselt e-kaubanduselt ning e-raamatuid ja muid elektroonilisi väljaandeid puudutavad eelnõud. Samuti tulevad veel tänavu välja erinevad algatused maksuinfo vahetamise tõhustamiseks.

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud pakett käibemaksusüsteemi lihtsustamiseks tuleb välja 2017. aastal. Sinna aastasse jääb ka käibemaksu soodusmäärade reform.

Käibemaks on ELi jaoks üks suurimaid ja kasvavaid tuluallikaid – 2014. aastal laekus ELi riikidele käibemaksust ligi üks triljon eurot