Väikefirma moelooming meelitab välismaalasi Eestisse

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 7. aprill 2016 kell 7:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikefirma moelooming meelitab välismaalasi Eestisse
Reval Denim Guildi brändi loovmeeskonnas on Peep Vähi (vasakul), Sten Karik ja Joan Hint.Foto: Jörgen Paabu
Kodumaise rõivabrändi Reval Denim Guild tuumiku moodustavad kolm noort moeloojat, kelle toodangut tullakse ka välismaalt Tallinnasse ostma.
Kvaliteetset toorainet ja keskkonnasõbralikku rõivatootmist propageerivate kunstnike sõnul on moetööstus veel liialt inimesi ja planeeti kurnav tegevus, mis vajaks muutust, kirjutab 7. aprilli Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.
Reval Denim Guild kutsuti ellu austusest kunagiste traditsioonide ning ajatult hea rätsepakunsti vastu. OÜ MINU Clothing all tegutseva brändi loojad on Sten Karik ja Joan Hint, mõni aasta tagasi liitus gildiperega Peep Vähi. Vennaskonnas on ka konstruktor, õmblejad-rätsepad, kübarameister, sepp ja puusepp.
Hindil on varasemast kokkupuude ajalooliste kostüümide, turviste ja võitluskunstidega ning kümme aastat elu ja melu mannekeenina. Karik on visionäär ja strateeg, kes tegelenud müügi ja turundusega ning endine jurist Vähi vastutab peale tootmisprotsessi ka rahvusvaheliste suhete eest, tänu oma heale keeletunnetusele ja rahulikule meelele.
Kollektsioonide ja lavastuste ideede taga on kollektiivi naishing, idee sündimisele järgnev on kolme ühislooming. Moemaailmaga on kõik omal moel kokku puutunud ning kunstnike sõnul on see liialt inimesi ja planeeti kurnav ning muutust vajav valdkond.
Hint märkis, et kui nad suudavad kunstnikena muuta seda, kuidas inimesed mõtlevad ja iseennast ning maailma näevad, on nad oma jälje jätnud. "Meie jaoks on kunsti tegemise üheks eesmärgiks eneseteostus ja -väljendus ja seda keskkonda kahjustamata. Mis mõte me elul ja tööl oleks, kui me vehiks maha teiste vigu või edukaid käike? Lõpuks jääb meist ju vaid lugu. Jäävad mõtted, mille ellu viisime, unistused, mida jagasime. Nagu ütles Chuck Palahniuk: “Eesmärk ei ole elada igavesti, eesmärk on luua midagi, mis elaks igavesti",” märkis ta.
MINU Clothing OÜ
Koosneb kolmest brändist: Guild, Reval Denim Guild, Guild Hattery.
Rõivabrändi loovmeeskonda kuuluvad Joan Hint, Sten Karik ja Peep Vähi.
Toodangu hinnad:Teksapüksid ca 150 eurot.Erilisem kangas Jaapanist võib püksipaari hinda tõsta 300 euroni.Kübarakojas Guild Hattery käsitsi valmistatud kübarate hinnad on 300 euro ringis.Pintsakud ja kleidid maksvad ca 500 eurot.

Kallis käsitsi värvitud materjal on oma hinda väärt
Guild loob ja toodab kõik oma rõivad, kaabud ja kübarad Eestis. Nagu esiisad kunagistes gildides, ei tee ka nemad kvaliteedis järeleandmisi - kunstnikud on seadnud endale eesmärgiks maksimumi. Lõiked peavad istuma suurepäraselt. Kangad peavad olema looduslikud ning tuuakse enamasti vabrikutest, mis pereettevõtteina toiminud juba sadu aastaid. Paljud neist koovad endiselt vanadel ja kitsastel kangastelgedel, tänu millele sünnib eriti vastupidav ja tihe kangas.
Teksaaustajaina on Reval Denim Guildi tootevalikus ka erilised nn raw selvedge kangad Jaapanist. Osa neist on käsitsi värvitud indigolehtede või söega, mis dikteerib kaugelt toodud materjali kõrgema hinna, millele lisandub omakorda tollimaks. Ent kunstnike sõnul on kangad oma hinda väärt.
Materjali ja õmblustöö kõrval ei ole vähemtähtis töökeskkond - see peab olema inspireeriv, avar ja kodune. "Vaid oma väärtust tunnetades on õmblejad võimelised endast parimat andma. See muide kehtib kõikidel aladel - mida teed teisele, teed iseendale," nentis Karik.
Ettevõtte klientuuri ei moodusta seejuures sugugi ainult trenditeadlikud moesnoobid. "Külalistena on oodatud kõik, kes end meie rõivais ära tunnevad," sõnas Vähi. Ettevõttel on ka püsikliente, kes kuulevad uutest toodetest esimesena. Peale kohalike ostjate on toodete vastu suur huvi välismaal - nii mõnigi klient Soomest, Baltikumist ja Venemaalt on moeloojate sõnul külastanud Tallinnat just nende pärast. Ettevõttel on plaanis lähiajal avada ka veebipood.
Eesti kunstnike tugevus on käeline meisterlikkusPiret Puppart, Eesti Kunstiakadeemia Moedisaini osakonna juhataja ja professor
Moedisaini osakonnast on võrsunud peale disainerite ka moeajakirjade kujundajaid ja illustraatoreid, fotograafe, moeajakirjanikke ja turundajaid. Meie eesmärks on tutvustada oma tudengitele moeala eri tahkusid, et nad tajuksid paremini oma tugevaid ja nõrku külgi. Samuti on Eesti moeinimeste suur tugevus see, et me pole kaotanud oma kultuurile omast käelist meisterlikkust. Meilt minnakse ka otse välismaale tööle, ilma vaheõpingute või praktikata mujal välisriigis.
EKA moeosakonna populaarsus on aastatega ka välisüliõpilaste seas kasvanud. Meie üks peamisi trumpe on personaalne lähenemine õpetamisel. Kuna välismaistes ülikoolides on moeeriala kursused 20-30 suurused, puudub seal õppejõududel võimalus üliõpilastega individuaalselt tegeleda.
Et moemaailm on pidevas muutumises, siis paralleelselt sellega mugandatakse ka õppekavasid. Kui tekivad uued tehnoloogilised võimalused, kaasatakse need ka õppeprogrammi. Näiteks lisanduvad juba uuel õppeaastal moedisaini õppekavadesse futuroloogia ja tulevikutekstiile ning materjalide manipulatsioone käsitlevad kursused.
Fotograafil vastutusrikas roll
Kuna hea toode reklaamib end ise, ei taha Reval Denim Guild liialt suuri pingutusi enda reklaamimiseks teha. "Selle asemel, et kulutada suuri summasid print- või telereklaamile, panustame pigem kvaliteetsetesse kangastesse, uute lõigete väljatöötamisse, harmoonilisse töökeskkonda ning visuaalsesse keelde," kommenteeris Vähi.
Rõivabrändi reklaami puhul on märgilise tähtsusega ka fotograaf. Vaadates moeloojate fotojäädvustusi, on nendel iga looja individuaalne iseloom ja eripära leidnud oma osa kollektiivi terviklikus sünergias, mida iseloomustab üksteisemõistmine ja ühine keemia.
Moeloojad ütlevad, et ühtne sünergia ning äratuntav käekiri on võimalik üksnes brändi enda visiooni olemasolul. "Selle elluviimiseks peame jõudma fotograafi ja kõikide osalistega ühisele keelele - on ääretult oluline, et nood mõistaksid meie nägemust, kuidas pildile ja pildistatavale kollektsioonile läheneda," märkis Hint.
Fotode jäädvustamisele eelnev tööprotsess kestab pea poolteist aastat - sellesse perioodi jääb kollektsiooni sünd, lõigete väljatöötamine, messid, soovitud kangaste leidmine, näidiste õmblemine ja kõige selle taustal vormuv nägemus pildist ja inimestest, keda kaasatakse.
Fotograafi töös hinnatakse puhast ja julget joont ning tõetruud, ent maagilist fototöötluskunsti. Samuti oskust valgusega ümber käia, avatud meelt ja südameheadust. "Hetkel loome ilu paljulubava noore fotograafi Jörgen Paabuga, eelnevad kollektsioonid oleme peamiselt pildistanud uljalt omanäolise Dmitri Gerasimoviga. Tootefotod usaldame Heiki Laanele, kes on valguse ja detailide peale tõeline meister,” rääkis Hint.
Reet Ausi bränd
Ettevõttes on tööl kaks inimest, ka juhtkond on kaheliikmeline.
Koostööpartner on Bangladeshi ettevõtte Beximco.
Rõivad valmivad upcycling meetodil ehk kollektsioonis on kasutatud rõivatööstuse ülejääke.
Odavaim toode kollektsioonis on 40 eurot ja kalleim 490 eurot.
Jääkidele antakse uus elu
Reet Ausi moeloomingu muudab eripäraseks selle keskkonnasõbralik kontseptsioon. Kui traditsiooniline moetööstus oma mastaapsuses on inimese ilumeele nimel valmis tooma ohvreid keskkonna heakäigu nimel, siis Ausi ja tema disainerite lähenemine on vastupidine. Nad on südameasjaks võtnud eesmärgi moetööstuse keskkonnamõju vähendada, mitte suurendada. "Kasutame oma rõivaste valmistamisel upcycling meetodit. See tähendab, et kogu kollektsioon valmib rõivatööstuse ülejääkidest,” rääkis moelooja.
Ausi sõnul on jätkusuutlikud lahendused järjest jõulisemalt ennast pildile murdmas - see on praegu kõige kiiremini kasvav turuosa. Samas kasutatakse taaskasutust küll palju stuudiopõhiselt, kuid suurtootmises on see veel praktiliselt mittelevinud lähenemine.
Ausi sõnul sobivad upcycling'uks kõik materjalid, tuleb leida lihtsalt sobiv disain. Seejuures peab arvestama, et kui kasutatakse tootmises tekkivaid ülejääke, siis sõltutakse koostööpartnerist, mistõttu on piiratud materjalide valik. "Kollektsioon valmib koostöös Bangladeshi ettevõttega Beximco. Nende toodangu ülejääkide seast teeme endale sobiva valiku. Meie tooted ei läbi ühtegi keemilist ega mehhaanilist töötlust, teeme vaid aurupesu,” rääkis Aus.
Kuidas ennast turundada?
Sotsiaalmeedia ja koduleht.
Püsiklientidele tehtavad soodustused ja eelteavitus uute toodete kohta.
Kvaliteetsed tooted teevad ise endale reklaami.
Toodete visuaalse atraktiivsuse tagab tootefotode tegemisel parimate fotograafide kasutamine.
USA turgu vallutama
Ausi sõnul töötatakse uute arendustega pidevalt selle nimel, et disain ja tootmismeetod leiaksid globaalses tööstuses laiemat kasutust. Kuna brändina kuulutakse n-ö slow-fashion voolu, ollakse suurtest hoovustest sõltumatu ja moemaailmas harjumuspäraseks kujunenud hooaegadega väga ei suhestuta.
Põhiline reklaamikanal on Ausi meeskonnal sotsiaalmeedia. Samuti on moeloojal oma koduleht, kus võib tutvuda kollektsiooniga ja soovi korral endale meelepärane rõivaese soetada.
Kliendibaas on seejuures pidevas laienemises ja kui praegu on suurim turg Saksamaa, siis uuest hooajast on kollektsioon müügil ka Ameerika Ühendriikides. "Meie klient on teadlik tarbija ja kodumaal on meil välja kujunenud üsna lojaalne klientuur. Samas kasvab kollektsioon orgaaniliselt aastast aastasse,” rääkis Aus laienemise tagamaadest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum