Ukraina püüab kokku saada uut valitsust

Täna kosusid Ukraina võlakirjade hinnad paranenud väljavaadetest ja grivna tugevnes.

IMF külmutas väljamaksed Ukraina 17,5 miljardi dollari suurusest abiprogrammist tänavu veebruaris, kui mitu Ukrainas reforme ellu viinud tippametnikku tagasi astus, väljendades frustratsiooni reformide takerdumise ja korruptsiooni jätkumise üle kõige kõrgemal tasemel.

Ja rahvas on pettunud – Maidani meeleavalduste järel presidendiks saamist on Petro Porošenko reiting kaks aastat hiljem langenud 53 protsendilt viimaste küsitluste andmeil 20 protsendile. Läinud nädal tõi vihakarikasse lisa, kus ilmnes, et samal ajal kui Ukraina sõdurid 2014. aasta augustis Ida-Ukrainas rindel separatiste tõrjusid, korraldas šokolaadimagnaadist Porošenko Briti Neitsisaartel offshore-firma asutamist.

See paljastus Porošenko kohta ja korruptsioon Ukrainas laiemalt oli omakorda vesi ELi vastaste veskile läinud nädalal Hollandis korraldatud referendumil ELi ja Ukraina assotsiatsioonilepingu üle. Referendumi eesmärk oli eelkõige soov väljendada rahulolematust Euroopa Liiduga, kuid "ei vastus" tekitas Ukraina jaoks olulise lepingu suhtes, mille eest Maidanil hukkunud eluga maksid, hulga küsimärke ja ebakindlust.

Nädal lõppes Porošenko jaoks põlevate autokummidega Kiievis presidendi palee ees, kus ajalehe Financial Times ajakirjanikuga vestelnud meeleavaldajad süüdistasid presidenti tahtmatuses ja suutmatuses riiki reformida, mis riskib Ukrainale maksma minna ka rahvusvahelise toetuse.

Viimaste arengute järel võib Ukraina veel sel nädalal saada omale uue valitsuse, ütles parlamendi spiiker Volodõmõr Groisman, kelle Porošenko partei on nimetanud peaministri kandidaadiks.

„Me ei saa enam anarhiat taluda,“ ütles president Petro Porošenko Ukraina telekanalitele antud intervjuus. „Teisipäevaks peab meil olema olemas koalitsioon ja peaministri kandidaat. Ma eeldan, et see on Groisman, kuid olen valmis töötama iga peaministriga.“

Sel aastal USA dollari suhtes ligi 10% odavnenud grivna tugevnes 0,3%, 25,54 grivnale dollarist, kui turud esmaspäeva hommikul avanesid. Pühapäeva õhtul oli kaks aastat valitsust juhtinud Jatsenjuk teatanud, et paneb ameti maha. See samm lõpetas kuid väldanud poliitilise patiseisu.

Nii Jatsenjuk kui ka Porošenko on olnud kasvava kriitika all, et reformide edendamise asemel püüavad mõlemad neid hoopis takistada, üritades muu hulgas olulistele positsioonidele upitada oma inimesi. Eriti teravalt kritiseeris valitsust endine Leedust pärit majandusminister Aivaras Abromavicius, kes veebruari alguses ameti maha pani. IMFi juht Cristine Lagarde reageeris tavatult teravalt, öeldes, et Ukrainal tuleb teha oluline uus pingutus, et reformidele elu sisse saada. Vastasel juhul ei näe ta, kuidas IMFi abiprogramm saab jätkuda ja edukas olla.

Jatsenjuk, kes esitab ametliku tagasiastumise palve teisipäeval, väljendas valmisolekut oma parteiga koalitsioonis jätkata. Uusi valimisi püütakse vältida – see riskiks võimule tuua veelgi enam killustunud parlamendi, kus vajalike reformide läbisaamine võib olla veelgi raskem. Praegune parlament on heaks kiitnud vaid 30% esitatud reformiettepanekutest, kurtis Jatsenjuk.

Ukraina majandus on hakanud poolteist aastat väldanud langusest taastuma. Inflatsioon on aeglustunud, kuid küündis 32,7% järel veebruaris märtsis aasta baasil ikka alles 20,9%-le. Majanduskasvu prognoosib Maailmapank Ukrainale tänavu 1%.

Porošenko ütles, et sai viimasel visiidil Washingtoni kinnitust, et uue valitsuse ametisse nimetamisel on USA valmis toetama Ukrainat miljardi dollari suuruse laenugarantiiga. Täiendavat abi on Ukrainal saada Euroopa Liidust, mis vaidluste tõttu Ukraina riigieelarve ja reformide tempo üle mullu oktoobris maksed külmutas. Selle abi hulgas on 600 miljonit eurot nn makrofinantsiliseks stabiliseerimiseks. Samuti on IMFi abilaenust oodata 1,7 miljardi dollari suurust makset.

„Jatsenjuki tagasiastumine on oluline samm poliitilise kriisi lahendamiseks, mis takistas koostööd IMFiga,“ ütles agentuurile Bloomberg Kiievis asuva investeerimispanga Dragon Capital peaökonomist Olena Bilan. „Koostöö sõltub sellest, kui kiiresti valitsus kokku saadakse ja kes täidavad ministrikohad.“

USA päritolu rahandusminister Natalie Jaresko, keda hindavad kõrgelt välisinvestorid ja IMF, ei pruugi uues valitsuses jätkata. Jareskot nimetati algselt alternatiivse peaministri kandidaadina, kes oleks võinud juhtida n-ö tehnokraatide valitsust.

Groisman on olnud parlamendi spiiker 2014. aasta novembrist. Enne seda oli ta Jatsenjuki valitsuses asepeaminister. Miinusena on tema puhul nimetatud seda, et lähedaste sidemete tõttu Ukraina presidendiga koonduks võim liialt Porošenko kätte. Samuti on puudusena toodud tema vähest inglise keele oskust.

Porošenko ise on praegu surve all Panama lekke pärast. Kuid neist paberitest joonistub välja palju tõsisem ja küünilisem pilt, kuidas kogu taasiseseisvumise aja on Ukraina poliitikud – nende seas endine peaminister Pavlo Lazarenko – oma riiki röövinud ja vara välja kantinud. Tagajärg on, et kui 1991. aastal oli Ukraina SKP veel kaks kolmandikku Poola SKPst, siis nüüd on see alla ühe kolmandiku.