Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Prokuratuur paneb võlausaldajatega leivad ühte kappi

21. aprill 2016, 08:30
Peaprokurör Lavly Perling rõhutas, et majanduskeskkonna parendamise nimel teeb prokuratuur avaliku sektoriga üha enam koostööd.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160421/NEWS/160429961/AR/0/Lavly-Perling.jpg

Prokuratuur ja Eesti Võlausaldajate Liit (EVUL) hakkavad Eesti majanduskeskkonna puhastamise ja parendamise nimel infot jagama.

Prokuratuuri ja EVULi koostöö tähendab peamiselt infovahetust. Kui EVUL näeb, et nende poole pöördunud ettevõtjaga seoses on toime pandud majanduskuritegu, suunatakse ettevõtja otse prokuratuuri. Kui aga prokuratuur tuvastab juhtumi, kus on küll kannataja, ent pole kuriteo tõendeid, suunatakse ettevõtja EVULi juurde.

Riigi peaprokurör Lavly Perling rääkis, et kohtumine ja koostöö EVULiga sündis vastastikustes aruteludes. EVULi ja Kreedixi juhatuse liige Marie Rosin aga märkis, et riik on majanduskuritegevuse vastases võitluses muutmas meetodeid ja võtnud suuna probleemipõhistele lahendustele.

Otsitakse IT-lahendust

Nädala alguses toimunud kohtumisel alustati arutelu teemal, kas ja kuidas saaks EVULi juba loodud IT-lahendusi majanduskuritegevuse vastases võitluses ära kasutada. Oluline on andmeid edastada nii, et ei rikutaks andmekaitse seadust ega vaba majanduse reeglistikku. Vahetatav andmestik peab olema hästi hoitud ja paika tuleb veel panna, millist infot täpsemalt vahetatama hakatakse ning kuidas ja kes seda kasutab.

Perlingi sõnul on läänes sarnane koostöö erasektoriga pigem tavapärane ning seda võiks ka Eestis rohkem juurutada. Koostöö erasektoriga on tema sõnul oluline seetõttu, et leida üles majanduskuritegudega seotud olulisemad väljakutsed, kuidas saab riik panustada nii, et ettevõtjal sellest ka kasu oleks.

Kas ja kuivõrd peab riik sekkuma majandusse kriminaalmenetluste abil, on Perlingu sõnul õiguspoliitiline ja -filosoofiline küsimus, mille peaks vastama seadusandja ja erasektor. Ideaalis on tema sõnul oluline kiire menetlus, leida üles kurjategija ning tagastada kannatanule vara, et ta saaks selle panna majandusse tagasi. Riik aga ei suuda selliselt kõiki asju menetleda. Seetõttu ongi oluline teha selgeks, milline on erasektori vajadus - kuhu riik peab eelisjärjekorras ressursi suunama ja miks.

Kõik algab ühiskonna suhtumisest

Perling märkis, et viimasel kahel aastal on riik fookusse võtnud soodustustuskelmused. Samas ei ole saladus, et ka pankrotikuritegudega seotud probleemid on pikemat aega tähelepanu all. Ta avaldas lootust, et kui riik suudaks viia pahatahtlikud pankrotid läbi kriminaalmenetluse kohtu ette, hakkaks süsteemi puhastamine toimima.

„See annaks hea tulemuse ühiskonnale ausate ettevõtjate kaitsel ning kuriteo toime panijad saaksid karistatud. Et see ei oleks enam nii tavapärane,“ kommenteeris Perling. Ta viitas näiteks tankistide kasutamisele ja nentis, et kriminaalmenetlus ei ole ainus vahend majanduskeskkonna puhastamisel, vaid kõik algab ühiskonna suhtumisest ja väärtustest. „Erasektor peab ka ise ütlema, et see ei ole okei,“ rõhutas Perling.

EVULi suurim mure on variisikute kasutamine, kellele on praeguseks võõrandatud ligi kümme tuhat ettevõtet. Eestis on liidu andmeil ligi 700 variisikut, kelle omandisse läheb iga päev mõni ettevõte - variisikute kasutamine on muutunud justkui omaette ärimudeliks. EVUL soovib variisikute kasutamist raskendada ning samas lihtsustada likvideerimisvõimalusi.

„Praegu on olukord, kus rahaliste kohustustega ettevõtet saab kontrollimatult edasi müüa ning kui näiteks maksuvõlgade pärast saab alustada vastutusmenetlust ettevõtte hüljanud juhatuse liikme vastu, siis võlausaldajatel sisuliselt puuduvad taktikalised meetmed oma huvide kaitseks,“ kommenteeris Rosin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2016, 07:58
Otsi:

Ava täpsem otsing