Kuidas tellida tarkvara?

Artikkel

- Uudised
- 22. aprill 2016 kell 6:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas tellida tarkvara?
kuidas tellida tarkvaraFoto: PantherMedia/Scanpix
Tarkvara tellimisel ei tohi unustada dokumentatsiooni, mis peab kirjeldama lühidalt ning täpselt, kuidas süsteem on üles ehitatud.
See on edaspidiste uuenduste ja täienduste alus. Samuti aitab dokumentatsioon ära hoida tarnija niinimetatud lõksujäämist, mis tähendab, et info selle kohta, kuidas tarkvaralahendus on üles ehitatud, kuidas seda arendada või vigu parandada, on vaid ühe arenduspartneri käes, kirjutab 25. aprilli Äripäev kuidas-rubriigis.
Knowit Estonia tegevjuhi Andres Aaviku sõnul on tarkvara loomisel nüansse, mida jälgida, et töö sujuks ning uue tarkvara loomine kogu vaeva ära tasuks. Tarkvara loomine või soetamine on Eesti ettevõtetes üha tavapärasem. Samas kuuleb aina rohkem sellest, et tarkavara arendusel tuleb ette kõrvalekaldeid, süsteem ei saa lubatud ajaks valmis või läheb kogu protsess märksa rohkem maksma kui esialgu plaanitud.
"Ekslikult arvatakse, et tarkvara loomine on ainult arendaja mure, kes peab oskama süsteemi nullist üles ehitada ning teadma kõikidele küsimustele vastuseid,“ märkis Aavik. Ta lisas, et tegelikkuses tuleb tarkvara soetaval ettevõttel endal põhjalik eeltöö ära teha, et lõpptulemus täidaks eesmärke.
Tarkvara arendamisel on põhirõhk kasutatavusel – mida lihtsamini kasutatav tarkvara, seda efektiivsem on selle kasutaja ehk töötaja.
Analüüsi, kas tarkvara loomine on majanduslikult mõistlik. Analüüsi, millist protsessi tarkvara peaks asendama, muutma või looma. Vahet tuleb teha, kas tarkvara eesmärk on luua uut võimekust või muuta protsesse efektiivsemaks.
Arvuta välja oodatav rahaline kulu ja tulu, kui kiiresti peaks projekt end ära tasuma ning kuidas investeeringutega väärtust luuakse. Oluline on kalkulatsiooni lisada ka nähtamatud kulud (hooldus, tuleviku lisaarendused, turvalisus, tehnoloogia areng jm).
Kaasa töötajad ning määra vastutajad. Määra projekti eest vastutaja, kellel on õigus ka sisulisi otsuseid vastu võtta. Kui projekt hõlmab erinevaid ärivaldkondi, tuleb määrata vastutaja igast valdkonnast. Samuti tasub kaasata töögruppi kõik osapooled, kelle tööd loodav tarkvara mõjutab.
Koosta lähteülesanne ning riskianalüüs. Enne tarkvara hankimist tasub koostada lähteülesanne ehk taustinfo koos nõuete nimekirjaga, kus on lahti seletatud ärifunktsionaalsuse, turvalisuse, jõudluse, kasutatavuse jms ootused. Samuti tuleb teha riskianalüüs, mis toob välja projekti ohustavad suuremad nõrkused ning võimalused riskide maandamiseks. Kindlasti peaks riskianalüüsi hoidma ajakohase kogu projekti kestel.
Allikas: Knowit Estonia
Küsimused vajavad vastuseid
Aaviku sõnul on oluline süveneda arendaja esitatud küsimustesse ning vastata neile. "Sest mis võib esmapilgul tunduda ilmne, ei pruugi seda olla kellelegi väljastpoolt valdkonda."
Olulist rolli tarkvara arendamise juures mängivad ka tarkvara demosessioonid. "Mida põhjalikum tagasiside demosessioonidel anda, seda paremini saab arendaja ootustele vastata," märkis Aavik. Tema sõnul tasub demosessioone korraldada vähemalt iga kahe nädala tagant.
Lisaks tasub planeerida aega ning ressurssi vastuvõtutestimisele, mille raames kontrollitakse tarkvara funktsionaalsuse vastavust ärinõuetele. Mittefunktsionaalsete nõuete jaoks nagu koormustaluvus ja kasutatavus on mõistlik kasutada eksperdi abi. Testimisse tasub kaasata ka tulevased kasutajad, mille boonuseks on kasutajate varane tutvus programmiga ja põhjalikum tagasiside, mida arendusel arvesse võtta.
Projekti õnnestumiseks tuleb arenduspartnerilt küsida detailset arendusgraafikut, mis võimaldab jälgida projekti käiku ning saada võimalikult varakult teada kõrvalekalletest. Lisaks on vajalik arendajapoolne riskianalüüs, kus kaardistatakse projekti ohustavad probleemid ning nende maandamisviisid.
E.L.L Kinnisvara näitel uue tarkvara loomise etapid:
Tarkvara arendusprojektimeeskonna määramine kolme Balti riigi töötajatest.
Kokkulepe, kuidas tarkvara arendatakse ja selle kvaliteet tagatakse.
Projekti peakasutaja ja kolme riigi vastutavate isikute määramine.
Lähteülesande koostamine ja projekti riskide kaardistamine.
Tarkvara arenduspartneri valimine objektiivsete kriteeriumite alusel.
Analüüsi kinnitamine vastutavate isikute poolt.
Tarkvara arendamine kinnitatud analüüsi põhjal.
Demosessioonide läbiviimine analüüsi ja arendatud tarkvara testimiseks ning tagasiside saamiseks.
Dokumentatsiooni ja tarkvara täiendamine tagasisidest lähtuvalt.
Tarkvara kasutuselevõtu koordineerimine kolmes Balti riigis.
Allikas: Knowit Estonia
Nõua arendajalt parimat
Samuti tasub kokku leppida etapiviisiline tarne, sest varajane tutvus arendatava programmiga võimaldab anda täpsemat tagasisidet ning jaotada vastuvõtuga seotud töökoormus pikema aja peale. Lisaks peab arendaja järgima häid arendustavasid nii koodi kirjutamises, koodi- kui projektihalduses ning tegelema aktiivselt kvaliteedijuhtimisega. Mida varem viga avastatakse, seda kergem ja odavam on seda parandada.
Ei tohi unustada ka dokumentatsiooni, mis peab kirjeldama lühidalt ning täpselt, kuidas süsteem on üles ehitatud, sest see on edaspidiste uuenduste ja täienduste alus. "Maja ehitades ei ole ju keegi nõus, et kõiki hooldustöid tuleks kogu majas elamise ajal tellida ühest ettevõttest," märkis Aavik.
Kui ettevõttes puudub tarkvara arenduse kogemus, tasub projekti kaasata ka kolmas osapool ehk järelevalve, kes oskab seista tellija õiguste ja vajaduste eest ning toetab ühise keele leidmisel. Rääkimata tehnilisest korrektsusest.
Autor: Kristel Ahven, Knowit Estonia personalijuht
Hetkel kuum