Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööjõumaksud laekuvad kasvavas tempos

25. aprill 2016, 10:30
Tööjõumaksud laekuvad kasvavas tempos.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160425/NEWS/160429829/AR/0/maksud.jpg

Kolme kuuga laekus riigile tulusid 2,18 miljardit eurot, mis oli 269,3 miljonit eurot ehk 14,1 protsenti enam kui eelmise aasta märtsi lõpuks.

Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus kolme kuuga 903 miljonit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,8 protsenti rohkem, vahendas rahandusministeerium.

Suurema osa tulude kasvust summas 198,1 miljonit eurot moodustasid maksutulud. Samuti mõjutas tulude kasvu positiivselt Euroopa Liidu toetuste laekumine.

Kuludeks suunati esimeses kvartalis 2,14 miljardit eurot, mis oli 125,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti rohkem kui mullu.

Maksu- ja tolliamet kogus märtsi lõpuks maksudena 1,83 miljardit eurot, mis oli 12,1 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 623,7 miljonit eurot, käibemaksu 460,6 miljonit eurot ning aktsiise 279,7 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 318,3 miljonit eurot, mida on 4 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Esimese kvartali maksutulude kasvu taga on peamiselt aktsiisikaupade varumine jaanuaris-veebruaris aktsiisitõusude eel. Ühtlasi mõjutas laekumisi maksuameti töökorraldus: käibemaksu tagastati ettevõtetele tavapärasest rohkem ning füüsilise isiku tulumaksu tagastati märtsis rohkem kui eelmisel aastal. Pärast aktsiisitõusudele eelnenud laekumise kiiret kasvu on järgmistel kuudel oodata laekumise olulist vähenemist.

Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 345,5 miljonit eurot, mis on 71,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 41,4 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 41,8 miljonit eurot. Euroopa Liidu ja muud toetused moodustasid märtsi lõpus 255,7 miljonit eurot tänu eelmise, 2007.–2014. aasta finantsperioodi laekumistele peamiselt jaanuaris-veebruaris.

Kolme kuu kulud olid kokku 2,14 miljardit eurot, millest suurima osa moodustasid väljamakstud toetused summas 1,13 miljardit eurot, sh välisvahendite arvel 166,4 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 645,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 331,9 miljonit eurot, kasvades aastaga 11,1 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,7 protsenti, ulatudes 174,1 miljoni euroni, ja majandamiskulude maht suurenes 16,4 protsenti, moodustades märtsi lõpus 157,8 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati esimeses kvartalis 45,6 miljonit eurot ehk 33,8 protsenti vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 27,3 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 18,3 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on käesolevaks aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks ning kaitseministeeriumi eelarves on 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 200,6 miljonit eurot, millest 128,4 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 66,5 miljonit eurot, millest 33,4 miljonit eurot maksti välja märtsis Kredexi kaudu kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamise meetme tegevuste elluviimiseks. Tänavu on oodata välisvahendite kasutamise kiirenemist võrreldes kahe eelneva aastaga, kui välisvahendite kasutuselevõttu ette valmistati. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid eri programmidest ja otsetoetusfondidest.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 1,19 miljardit eurot, mis on 194,6 miljonit eurot ehk 14 protsenti vähem kui eelmise aasta märtsis. Likviidsusreservis oli 779,4 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,8 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 48,4 miljoni euro võrra ehk 4,2 protsenti.

Veebruari lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,18 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 37,3 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus veebruaris 33,5 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 20 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli veebruari lõpuks 16,2 miljoni euro ulatuses ülejäägis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2016, 10:36
Otsi:

Ava täpsem otsing