Unustage idufirmades töötamise ülistamine

Kindlasti annab idufirma ülesehitamine mingi eelise karjääriredelil. Probleem on aga selles, et pikalt tegutsenud suurettevõtte vaatevinklist hakkavad suurfirmad jääma vaat et vaeslapse rolli.

Sellest, kuidas on võimalik suurettevõttes viia ellu teravmeelseid muudatusi ning luua uut väärtust, räägivad võtmetöötajate kogemusfestivalil “Jah! 2016” tippettevõtete keskastmejuhid.

Start-up’is töötamine tähendab oluliselt suuremat riski – töömaht ei ole täpselt prognoositav ning ületunnid on kerged tekkima. Inimesed on pimestatud idufirmade plussidest ning seavad samad ootused ka teistele ettevõtlusvormidele. Oodatakse, et suurkorporatsioon oleks paindlik tööaja suhtes, ei eeldaks pidevat kohalolekut ning samas pakuks kohe kõrget ametikohta ja palganumbrit. 

Enamik suurettevõtteid olid ju samuti kunagi start-up’id - innovaatilised, äärmiselt vajalikud ja julged võtma riske. Näiteid on nii meie enda Eesti kapitalil põhinevast Saku Õlletehasest, kus firma arendamine on viidud võimalikult laiale tasapinnale – töötajaid inspireeritakse olema kuluefektiivsemad ning sellest vaatepunktist oma tööd ümber hindama. Või näide rahvusvahelisest kontsernist Kühne+Nagel, mis on jätkuvalt kasvav ning arenev ettevõte. Kuna personal täieneb jõudsasti, on keerukas vaid Exceli tabelite abil prognoosida kulutusi. Sestap loob Kühne+Nageli IT-keskus koostöös TTÜ tudengitega esimest vabavaralist tarkvara, mis ennustab kulutusi ette 98% täpsusega.

Kontsernil on lihtne jääda mugavustsooni – turuliidrina jääb kasv tihtipeale seisma. Aga mitte ABBs. ABB keskastmejuht Christen Puust duubeldas kuue kuuga tehase tootmismahu ning rahvusvaheline kontsern jätkab sihikindlalt kasvamist. Ja näiteid on veelgi. Selle asemel, et otsida erinevusi suurettevõtete ja start-up’ide vahel, võiksime me kõik vaadata, mis oleks need eripärad, mida ühes või teises rakendada saaks. Telia näiteks lõi oma büroohoones tegutseva ettevõtluskiirendi Vunk, et ise areneda ja leida uusi lahendusi ning töömeetodeid.

Meile kõigile ei jätkuks töökohti start-up’ides, aga pole ka tarvis, kui meie majandust juhivad uuendusmeelsed, kiiresti kasvavad ning vigadest õppimist lubavad suurettevõtted, milles saab ellu tuua eesmärgikindla töö puhul ka ülemaailmseid muutusi.

Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid