Uue riigieelarve strateegia lubab veokimaksu

27. aprill 2016, 15:14
Valitsus koostas tuleva nelja aasta eelarvestrateegia.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160427/NEWS/160429721/AR/0/AR-160429721.jpg

Valitsus leppis täna kokku 2017-2020 riigi eelarvestrateegias, mis seab eesmärgiks tugevdada julgeolekut, kasvatada teaduse rahastamist ja ära teha mitu seisma jäänud suurprojekti ning -reformi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia idee on eelkõige ära teha mitmed riigile olulised ja pikalt planeeritud projektid – haldusreform, kaasaegse idapiiri rajamine ja neljarealise Tallinna-Tartu maantee ehitamine Mäoni,“ ütles peaminister Taavi Rõivas täna pärast valitsusliidus saavutatud  kokkulepet riigi eelarvestrateegia osas. „Oluline on, et meie eelarve on tasakaalus.“

Täiendavalt otsustati 2017. aastal investeerida 44,4 miljonit eurot. Koalitsioonileppega seotud suuremate eesmärkide saavutamiseks otsustati anda järgmiseks neljaks aastaks 155,5 miljonit eurot.

Julgeolekuprioriteedina otsustas valitsus, et ka järgnevatel aastatel hoitakse Eesti kaitsekulutuste taset vähemalt 2% SKP-st. Lisaks eraldatakse liitlaste sõjalise kohaloleku tagamiseks järgmisel neljal aastal kokku 22 miljonit eurot ning kaasaegse idapiiri välja ehitamiseks kokku 70 miljonit.

Majanduse elavdamiseks suurendab valitsus teaduse rahastamist 2017. aastaks 0,86 protsendini SKP-st, eraldades selleks 8 miljonit eurot. Lisaks panustatakse teadus- ja arendustegevusse EL-i vahenditest perioodil 2014-2020 kokku üle 600 miljoni euro Eesti majandusarengu hoogustamiseks.

2018. aastal alustatakse Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamist, tee valmib 2022. aastaks. Rail Balticu raudtee projektile suunatakse koos eurorahadega 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot, mis läheb trassi, viaduktide ja teede projekteerimistöödele.

Põllumeestele eraldab valitsus  2017. aastal erakorralisteks toetuseks 4,6 miljonit eurot, mis on eelkõige mõeldud raskustes piimatootjatele. Lisaks panustatakse põllumeeste toetamiseks ELi vahenditest 2017. aastal umbes 305 miljonit eurot ning perioodil 2017-2020 üle miljardi euro. Eesti põllumajandussaaduste ja toidu ekspordi edendamiseks igal aastal aga antakse täiendavalt 200 000 eurot.

Riigi- ja haldusreformi edukaks läbiviimiseks planeerib valitsus järgmiseks kolmeks aastaks 65 miljonit eurot ühinemistoetusteks. Haldusreformi järgselt suurendatakse omavalitsuste tugevdamiseks ja ääremaastumise vältimiseks nende tulubaasi 2019. aastal 15 miljoni ja 2020. aastal 25 miljoni euro võrra.

Õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse- ja sotsiaaltöötajate palgafond kasvab järgmisel aastal 2%. Lisaks saab iga ministeerium tõsta palka oma sisemise efektiivsuse arvelt.

Vähekindlustatud inimeste toetamiseks eraldab valitsus asenduskodu teenuse ja hooldusperede toetuseks miljon eurot. Inimkaubanduse, naistevastase vägivalla ja seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuste arendamiseks on planeeritud 400 000 eurot.

Täiendavalt otsustas valitsusliit suurendada Arvo Pärdi Keskuse Sihtasutuse tegevustoetust järgneval neljal aastal kokku 100 000 euro võrra, lisaks varem eraldatud 300 000 eurole. Eesti keele algõppesse panustatakse järgnevatel aastatel 198 000 eurot. Spordialaliitusid toetatakse lisaks olemasolevale 1,5 miljoni euro ulatuses ning Eesti Rahvusringhäälingu programmide arengu ja konkurentsivõime kindlustamiseks eraldati lisaks olemasolevale 400 000 eurot.

Lisaks varem kokkulepitule kindlustas valitsus eelarves rahalise katte läbi majanduskulude kokkuhoiu, riigiettevõtete dividendide ja kütuseturu korrastamise salaturu vähendamise eesmärgil. Samuti ehituses kasutatava metalli pöördmaksustamise ning pakendi- ja e-sigarettide aktsiisi kaudu. Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus langetati tuluallikate asjus põhimõttelised otsused, sellele järgnevad täpsemad mõjuanalüüsid ja läbirääkimised sektoritega, keda need muudatused puudutavad.

Ka varem valitsuses heakskiidu saanud raskeveokite teekasutustasu on üks riigi eelarvestrateegia tuluallikas. Valitsus otsustas kehtestada raskeveokitele teekasutustasu, mida on kavas võtta raskeveokitelt teede kasutamise eest ajapõhiselt. Seni oli Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik Soome kõrval, kus polnud ELi direktiivi kohast teede kasutamise tasu raskeveokitele.

Juba varem on valitsus RESi raames otsustanud suuremahulised kinnisvaraprojektid. Valitsus kindlustas rahalise katte Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimiseks Moskvas, kaunite kunstide kooli projekteerimiseks, Rüütelkonna hoone väljaehitamiseks, kommunismiohvrite memoriaali projekteerimiseks, lennusadama projekti lõpetamiseks, Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehituseks ning Riigikohtu hoone renoveerimiseks.

Riigi eelarvestrateegia on aluseks 2017. aasta riigieelarve koostamisele. Eelarvestrateegiaga paneb valitsus igal kevadel järgmiseks neljaks aastaks paika valitsuse eesmärgid ja eelarvepoliitika põhisuunad. Valitsuse eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika. Eesti valitsussektori nominaalne ülejääk 2014-2015 aastatel oli kahe aasta peale kokku 244 miljonit eurot. Kevadisele majandusprognoosile tuginedes planeerib valitsus järgmiseks aastaks 0,2 protsendist struktuurset ülejääki SKP-st ning edaspidi eelarvetasakaalu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. April 2016, 15:23
Otsi:

Ava täpsem otsing