Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sanktsioonid võivad Iraani majandust hoopis aidata

Sanktsioonid võisid Iraani majandusele kasulikud ollaFoto: epa

Kuigi rahvusvahelised sanktsioonid on Iraanile suure hoobi andnud, ei tasu riigi olukorda näha üksnes mustades toonides: sanktsioonid on sundinud riiki oma majandust mitmekesisistama, mis on praegu, madala nafta hinna tingimustes, kasulik.

Pärast seda kui lääneriigid Iraani suhtes kehtestatud sanktsioone karmistasid, langes riigi majandus nii 2012. kui 2013. aastal. Aasta hiljem ehk 2014. aastal näitas Iraani majandus aga juba kasvu hoolimata sellest, et riigi päevane naftatoodang langes 1 miljoni barrelini ning nafta hind maailmaturul oli madal.

Üleeile Londonis peetud majanduskonverentsil, mille teemaks oli Lähis-Ida majandus, väitsid mitmed eksperdid, et just sanktsioonide arvele saab panna selle, et Iraani majandus on tõusuteel, kirjutab CNBC. See tähendab, et võrreldes mitme teise regiooni kuuluva naftariigiga on Iraan naftast saadavast sissetulekust vähem mõjutatud.

Nafta aitab lühiajaliselt

„Paljud Iraani naabrid on palju rohkem naftast sõltuvad. See (Iraani majandus – toim) on palju mitmekesisem võrreldes piirkonna teiste riikidega,“ lausus IMFi Lähis-Ida ning Kesk-Aasia piirkonna juhi asetäitja Aasim Husain.

Maailmapanga andmeil on Iraani majandus sel aastal kasvanud juba nelja protsendi võrra. Sanktsioonid eemaldati Iraanilt jaanuaris. Riigi naftatoodang on suuna üles võtnud ning meedia vahendas sel nädalal ka Iraani naftaministri sõnu, kes lausus, et Iraan tahab järgmise aasta märtsiks jõuda tasemele, kus päevas toodetakse 4 miljonit barrelit naftat.

„Ma usun, et kokkuvõttes ei peagi Iraan eksportima toornaftat ja teisi tooraineid – me peaks eksportima naftakemikaale või teisi lisandväärtusega tooteid,“ märkis Iraanis asuva Pasargadi panga välisvarade ning investeeringute haldamise direktor Amir Mehran.

Husaini sõnul toetab suurenev naftatootmine Iraani majandust järgneva 12 kuni 15 kuu jooksul. Teisalt rõhutas ta, et tootmise suurenemine pikas perspektiivis nõuab siiski seda, et riik panustaks ka taristusse.

„Iraanil on tarvis luua ühendus taas rahvusvahelise finantsmaailmaga,“ viitas Husain asjaolule, et arengu saavutamiseks on tarvis raha.

Investorite ebakindlus

Iraan on pärast sanktsioonide kaotamist olnud välisinvestoritele justkui meepott. Mis pole ka ime: tegu on regiooni suuruselt teise majandusega Saudi Araabia järel ning piirkonna suuruselt teise elanikkonnaga riigiga Egiptuse järel. Veelgi enam, Iraan meelitab investoreid ka selle poolest, et riigis on odav tööjõud, noor ning väga haritud elanikkond ning odavad ja usaldusväärsed energiaallikad.

Samas on investorid Iraani osas ka mures, kuna päris kõiki sanktsioone siiski eemaldatud pole ning Iraani tuleviku osas ei saa täiesti kindel olla.

Mitmed Suurbritannia suurettevõtete juhid on viidanud, et Iraanile rakenduvad USA sanktsioonid on investorite jaoks peamiseks mureks. Kolmapäeval avaldatud küsitluse põhjal uskus kolmandik juhtidest, et nad tunnevad end ebakindlalt, kui lähevad panka ning avaldavad soovi riiki investeerida. Uuringu tarbeks küsitleti 100 tippjuhti.

Üleeile Londonis peetud konverentsil oli aga selgelt näha, et Iraani pankurid ning teised tippametnikud teevad suuri ponnistusi, et meelitada investoreid.

„Me pole veel päris valmis – meil pole veel sobivaid panganduslepinguid, mida me taotleme. Suured rahvusvahelised pangad ei aktsepteeri Iraani ettevõtlust. Seal on muidugi ka erandeid,“ lausus Mehran.

Samal ajal on Iraani poliitikakujundajate üks peamisi eesmärke suruda inflatsioon alla 10 protsendi. Iraan reformib praegu oma pangandussektorit.

„Kuidas kindlustada pikaaegset kasvu nii ebakindlas maailmas – see on kõige suurem väljakutse. Sa ei tea, mis hakkab juhtuma, ent plaane peab ikka tegema,“ lausus Iraanis asuva Saman Banki kaasasutaja Vali Zarrabieh.