Riigiabi reeglitesse tuli selgust

Teatisega ei kehtesta komisjon uusi reegleid, kuid selgitab põhjalikult lahti riigiabi mõiste tahke puudutava Euroopa Kohtute senise praktika ja komisjoni enda seisukohad küsimuses, millal kujutab avalik rahastamine endast riigiabi, selgitavad Varuli advokaadibüroo vandeadvokaadid Katri Paas-Mohando ja Triinu Järviste.

Paas-Mohando ja Järviste toovad välja, et ka uues teatises antud selgituste valguses jääb muutumatuks põhimõte, et riigiabiga on tegemist, kui on täidetud neli kriteeriumit:

- abi antakse riigi ressurssidest ja see on riigiga seostatav;

- abil on valikuline iseloom;

- abi loob majandusliku eelise;

- abi moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel.

Komisjon on teatises kõigi nende kriteeriumide nüansse põhjalikult käsitlenud. Näiteks on majandusliku eelise hindamisel otsustavaks küsimuseks, kas erainvestor oleks sarnases olukorras teinud samasuguse investeeringu kui riik. Kui ka erainvestor oleks sarnaselt käitunud, ei ole tegemist riigiabiga.

„Mõistagi ei käitu ka erainvestorid alati ühtmoodi ning seega pole erainvestori testi rakendamine sugugi üheselt selge. Seetõttu on komisjoni teatises toodud selgitused väga vajalikud,“ märgivad Varuli büroo vandeadvokaadid.

Riigiabiga seoses tekitab sageli vaidlusi, kas riik täidab mingit valdkonda rahastades oma avalik-õiguslikku ülesannet või annab riigiabi. On valdkondi, mille puhul seda küsimust tavaliselt ei teki (nt kaitsevägi, piirivalve, korrakaitse, keskkonnakaitse jms), kuid on valdkondi, kus riigiabi sõltub paljuski riigi õiguskorra eripäradest. „Näiteks võib tervishoid, sotsiaalhoolekanne või haridus olla riigiti väga erinevalt korraldatud. Mõnes riigis ei kujuta nende valdkondade rahastamine endast riigiabi, kuid teistes riikides võivad riigiabi küsimused neis valdkondades olla asjakohased. Seepärast tuleks riigiabi tagasinõude riski maandamiseks need küsimused nii riigiabi saajatel kui andjatel alati põhjalikult läbi analüüsida,“ soovitavad Paas-Mohando ja Järviste ja märgivad, et ka selleks annab uus riigiabi teatis kasulikke juhiseid.

Teatises on erilist tähelepanu pööratud ka taristutega seotud küsimustele. „Komisjon on selgitanud, et kui avalike vahendite eest on rahastatud selliste taristute ehitamist, mis ei konkureeri teiste sarnaste taristutega, näiteks avalikud maanteed ja veeteed, ei ole tegemist riigiabiga. Küll aga võib riigiabi küsimus tekkida selliste taristute rajamisel, mis konkureerivad teiste omataolistega (nt energia, lairiba, aga ka lennujaamad ja sadamad),“ toovad vandeadvokaadid näite ja lisavad, et komisjoni hinnangul on taristute puhul oluline silmas pidada, kas selle operaatorid ja kasutajad tasuvad taristu kasutamise õiguse eest turuhinda, sest vastasel juhul võib jällegi tõusetuda riigiabi küsimus.

„Uue teatise puhul ei saa märkimata jätta, et tegemist on järjekordselt päris pika (68 lk) ja sisutiheda õigusliku dokumendiga. Võib tekkida küsimus, kellele ja miks seda vaja on?“ tõstavad Paas-Mohando ja Järviste küsimuse ja vastavad: „Seda on vaja kõigile, kes saavad riigi, kohalikult omavalitsuse või riigiga seotud asututusse ressurssidest mis tahes toetust või soodustust, aga ka neil, kel sellist soodustust ei saa, kuid kes näevad, et konkurent on mingit soodustust saanud.“

Neil, kes soodustust saavad, on risk, et kui tegemist on riigiabiga, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega, tuleb abi hiljem koos intressidega tagasi maksta (nagu juhtus näiteks Estonian Airiga). Neile, kes on aga riigi poolt konkurendile antud soodustuste tõttu ebasoodsasse konkurentsi olukorda sattunud, annavad riigiabi reeglid võimaluse õigus maksma panna, rõhutavad vandeadvokaadid.