Reinsalu: maksejõuetus on ülitõsine ärikeskkonna probleem

08. juuni 2016, 07:45
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei ole pahatahtlike pankrottide osakaal suur, ent hiline avalduse esitamine aga küll.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160608/NEWS/160609803/AR/0/Urmas-Reinsalu.jpg

Eesti ettevõtted on pankrotimenetluse ajal varatud, sest meie ettevõtjad võitlevad viimase hingetõmbeni, selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu intervjuus.

Ametnike sõnul on liigne liberaalsus ärimaastikul džungli tekitanud, kus võlausaldajal pole oma õiguste kaitseks suurt midagi peale hakata.

Pahatahtlik maksejõuetus ja majanduskuritegevus laiemalt on ülitõsine Eesti ärikeskkonna probleem. Sellega võitlemine eeldab nii seaduste muutmist kui jõulisemat käitumist uurimisasutuste poolt. Olen andnud korralduse läbi viia Eesti maksejõuetuse revisjon ning pidanud vajalikuks ka prokuratuuri ressurssi majanduskuritegevuse uurimisel suurendada. Ka Eesti konkurentsivõime 2.0 raportis on sellekohased ettepanekud tehtud. Valitsus arutab seda lähemas tulevikus uuesti.

Kohtust saadud täitedokument ei ole abiks, kui juriidiline keha on kadunud või mõnele nn tankistile edasi antud. Kas justiitsministeerium teadvustab seda probleemi ärimaastikul? Milliseks hindade võlausaldajate kaitset? Võlausaldajate võimalusi oma vara tagasi võitmiseks?

Tagatiste nõudmise võimalused on nö tavapärased ilmselt enamuses Euroopa riikides. Mis puudutab erinevatest registritest andmete saamist, siis on Eestis olukorda tavapärasest oluliselt parem, sest meil on olemas riigi poolt hallatavad andmebaasid. Kui me räägime tagasivõitmisest, siis see on võimalik täitemenetluses ja pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses teeb seda võlausaldaja eest pankrotihaldur. Täitemenetluses on see sissenõudja ülesanne. Ka täitemenetluses tagasivõitmise võimalust ei ole paljudes Euroopa riikides, seega on Eesti õigus siinkohal paljuski võlausaldajate jaoks soodsam. Veel kord tasuks rõhutada, et võlausaldaja kaitse ei hakka siis, kui makseraskused on juba tekkinud, vaid juba sellest, kellega tehinguid teha.

Kohtunik Merike Varusk märkis ühel konverentsil, et suurimaks probleemiks on maksejõuetus. Isikuid, kes selle põhjustasid, ei leita üles, dokumentidest rääkimata. Miks suudab vaid 4 protsenti firmadest pankrotimenetluse läbida?

Pankrotiavalduste hiline esitamine on teema, millega me hetkel aktiivselt tegeleme. Maksejõuetuse revisjoni peamine on eesmärk anda ausale kreeditorile rohkem kaalu. Samas on pahatahtlikud pankrotid, kus isikud on teadlikult maksejõuetuse põhjustanud, vaid väike osa maksejõuetusmenetlustest. Tavaliselt on tegemist siiski halbade asjaolude kokkulangemisega. Äris ebaõnnestumine ja pankrot pole iseenesest häbiväärne. Ongi normaalne, et elujõuetud äriühingud tegevuse lõpetavad. Ettevõtluses on alati kaks poolt- kasumi teenimine ja äririsk, et midagi läheb viltu.

Riik sundlõpetas mullu 6600 firmat, muist firmadel olid ülevad erasektorivõlad, miks on võlgadega firmade võõrandamine Eestis niivõrd populaarne?

Äriühingute professionaalne likvideerimine on samuti üks osa ärimaastikust. Professionaalsel likvideerijal on kogemus ja menetlus käib kiiremini, samas on võimalik ettevõtjal endal keskenduda uue äri loomisele. Probleem tekib siis, kui likvideerimise käigus midagi meelega valesti tehakse.

Miks on enamus pankrotimenetlust läbivatest firmad varatud?

Ühelt poolt on see omane Eesti ärikultuurile, et pingutatakse viimase võimaluseni ja proovitakse vältida pankrotti ning maksejõuetust tunnistatakse alles siis, kui asi on tõesti halb. Teisalt on meil saneerimine endiselt võib olla liiga uus ja keeruline tegevus.

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2016, 07:29
Otsi:

Ava täpsem otsing