Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alar Tamming: Euroopa Liit on loodud lagunema

    Tavidi suuromanik Alar Tamming.Foto: Andres Haabu

    Tavidi suuromanik ja asutaja Alar Tamming ütles Äripäevale antud intervjuus, et Euroopa Liit on olemuslikult üles ehitatud viisil, mil lagunemist ei saa vältida. Brexitiga alguse saav võimalik lõhenemine on aga osa normaliseerumisest.

    Tammingu sõnul on kõik jõu alusel moodustatud impeeriumid lõpuks lagunenud.
    Kes on Brexitist suurimad võitjad ja kaotajad?
    Suurim võitja on Suurbritannia rahvas, sest sisuliselt saavad nad taas hakata ise oma riigi eest otsustama. Poliitikute sõnavaht Euroopa Liidu kasulikkusest jääbki sõnavahuks.
    Kui vaadata hästi suurt pilti, siis euroliidu  alusideed on tõepoolest ilusad, kuid nende elluviimiseks on valitud täiesti vale taktika. Iga süsteem peab arenema evolutsiooniliselt, praegu sekkuti jõuga rahvusriikide arengusse ja suunati nad manipulatiivselt Euroopa Liiduga ühinema. On täiesti selge, et selliselt tekkinud süsteem peab pikemas perspektiivis hävima.
    Siinkohal tuleb rõhutada, et evolutsiooniliselt arenedes oleks mingil tulevasel ajalooetapil Euroopa Liidu ja veelgi suuremate süsteemide tekkimine normaalne protsess. Nii nagu hulkraksed on evolutsiooniliselt ainuraksetest efektiivsemad, oleks idaalalahenduseks tõesti see, kui inimkond muutuks tervikorganismiks, kus inimesed oleksid nii öelda selle suure tervikliku organismi rakud. Praegu hakati aga sellist protsessi tekitama jõuga.
    Kõik jõu alusel moodustatud impeeriumid on aga lõpuks lagunenud ja siin ei aita ka kaasaegsed inimeste teadvusega manipuleerimise tehnikad, millega inimestele on mulje jäetud Euroopa Liitu astumise ja seal olemise kasulikkusest.
    Praegune Euroopa Liidu toimimine meenutab mulle bioloogi, kes on aru saanud suurte organismide efektiivsusest väiksemate ees, ja siis võtab ta üle kahekümne sipelgapesa ja valab need üksteise peale ning loodab, et sellest tekib uus kõige edukam terviksipelgas, ja kui seda kohe ei juhtu, siis lisab sinna uude kooslusse ka ühe siili ning arvab, et tal õnnestub luua vähemalt sipelgasiil.
    Ainukesed edukad süsteemid on isearenevad, isereguleeruvad, millel on hea tagasiside ja vigade tuvastamise ja parandamise mehhanism. Euroopa Liit seda kahjuks pole. Siit ka vastus küsimuse teisele osale. Kaotaja on Euroopa Liit kui institutsioon ja samuti on kaotajad kõik inimesed, kelle isiklik heaolu sõltub bürokraatiamasina tööst.
    Samuti on kaotajad inimesed ja eelkõige poliitikud, kes ei ole süvenenud maailmas toimuvate protsesside tegelikku olemusse, vaid lähtuvad oma mõtetes eelkõige grupi mõtlemisest. Nende puhul on tegu valusa tegelikkuse tajumisega, sest nende senisesse väljastpoolt kokku pandud uskumuste süsteemi on tekkinud esimesed mõrad.
    Teatavasti nõuaks lennart-merilikku julgust mõnel praegusel võimul oleval Eesti poliitikul välja öelda mõte, et ka Eestis peaks tekkima debatt Euroopa Liidust lahkumise üle. Ja kuna võimul olijad rahva ootusi ja soove ei taju, siis tõenäoliselt tuleb selle ideega välja EKRE ja suurendab oma toetajaskonda veelgi. Mis omakorda näitab võimul olevate erakondade rahvast eraldumise jätkumist.
    Pikemas perspektiivis aga võidab sellest kogu inimkond, sest tegu on normaliseerumisprotsessi ühe osaga.
    Millised on Brexiti mõjud Eesti ja Euroopa majandusele?
    Eesti majandusele suured mõjud puuduvad. Kuna mõlemad riigid on huvitatud omavahelistest majandussuhetest, siis kahepoolsete lepingutega on võimalik kõike majandust puudutavat reguleerida. Tõenäoliselt toimuks ka vastastikku kasulike lepingute sõlmimine ilma Euroopa Liiduta kiiremini kui liidus olles.
    Oht on muidugi selles, et Euroopa Liidul võib tekkida soov Suurbritanniat karistada, ja tehakse kõik, et normaalseid majandussuhteid ei tekiks. Sel juhul ei lasta ka Eestil otse Suurbritanniaga diplomaatilisi suhteid arendada.
    Loomulikult viib tänane areng Euroopa Liidu veelgi kiiremale lagunemisele. Brexit annab ühendusele suurepärase võimaluse kõikides oma majanduslikes hädades süüdistada Suurbritannia lahkumist. Sügavamate probleemidega tegelemist (riikide võlakoormate jõudmine jätkusuutmatutele tasemetele, võlal põhineva rahasüsteemi vältimatu häving, poliitikute eemaldumine rahvast) välditakse veelgi enam ja kriisi tegelikke põhjusi isegi ei teadvustata, rääkimata nendega tegelema hakkamisest.   
    Kui pikalt mõjutab brittide otsus börsidel toimuvat?
    Börsidel ei maksa vaadata lühiajalisi muutusi, vaid pikemaid tsükleid. Kindlasti on tänane kukkumine ajendatud Brexitist. Aga tegemist on just ajendiga, mitte põhjusega. Põhjuseks on turgude ja reaalmajanduse sõltuvus rahatrükist, mis on tõstnud viimase seitsme aasta jooksul turge ja takistanud majandust reaalsusele silma vaatamast. Kuid turgude tõus ei ole seotud mitte majanduse ja inimeste heaolu kasvuga, vaid sõltub järjest uutest ja uutest rahasüstidest ning laenudest.
    Turgude edasise languse korral eitatakse endiselt börsidel olevat gigantset mulli, mille lõhkemist on kõikide fiskaalsete vahenditega takistatud, ja börsidel tekkiv kriis aetakse taas Brexiti süüks. Kui vaadata natuke pikemaid tsükleid, siis on kriis ja krahh vältimatud.
    Kriis ja krahh ei ole aga mitte probleemid, vaid lahendused, pärast nende läbielamist on taas võimalik majandust arendada terve mõistuse põhimõtete järgi. Siiski kardan, et peagi levima hakkavat Brexiti süüdistamist ei saa vältida.
    Kuidas peaks investor brittide otsuse valguses käituma?
    Igaüks peab oma investeerimisotsused ise läbi mõtlema ja läbi tunnetama. Inimestele küll meeldib nõu saada, sest sel juhul saab enda valed otsused kellegi teise peale ajada, aga ükski tõeliselt edukas investor pole jõukaks saanud teiste nõuandeid kuulates, vaid ikka ise mõeldes.
    Mina oma investeerimisstrateegiat ei muuda, endiselt hoian ca 50 protsenti nii oma isiklikest kui ka Tavidi varadest kullas.  
    Kuidas suhtute kulla hinna tõusu, jätkub see ka tulevikus või on tegemist pigem lühiajalise nähtusega?
    Kulla puhul on tegu ainukese finantsvaraga, mille käekäiku ja omamist ei määra institutsioonid ja pangad. Tegu on sõltumatu rahaga. Paberraha saab lõputult trükkida, elektrooniline trükk on veelgi lihtsam. Kulla puhul on tegu poliitikutest sõltumatu rahaga ja on selge, et see on stabiilsem kui kõik maailma pabervaluutad kokku.
    Kuld on rahana käibinud üle 2600 aasta. Sellest viimasel sajal aastal on maailmas katsetatud eksperimenti, kus rahad pole enam kullaga seotud ning raha hulga määravad poliitilised otsused. Kõik maailma ajaloos olnud paberraha eksperimendid on lõppenud paberraha väärtuse täieliku kadumisega. Ainult rumal või ametlikust propagandast pimestatud inimene usub, et seekord on teisiti. See, mis finantsturgudel toimuma hakkab, ei ole mitte Brexiti mõju, vaid paberil põhineva ja tagatiseta rahasüsteemi hävingu esimesed selged märgid.  
    Kulla hind reaalsuses ei tõuse. Üks unts kulda on kõigil aegadel alati olnud üks unts kulda. 100 aastat tagasi sai selle eest kaks head ülikonda ja saab praegugi. Keskklassi odav auto maksis möödunud sajandi 20ndatel 20 untsi kulda ja maksab ka praegu 20 untsi kulda, ning kui kogu tsivilisatsioon kollapsisse ei lähe, siis ka saja aasta pärast sama palju.
    Vaja ei ole keskenduda konkreetsetele hindadele või sündmustele, vaid tajuda ajaloo kulgu ning protsessi selle taga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.