Haritava maa ost-müük vähenes tublisti

Kuna tehinguid tehti mullu vähem, siis langes võrreldes 2014. aastaga 30,2% ka tehingute koguväärtus, küündides siiski 32 miljoni euroni, märgib amet.

Haritava maaga tehtavate tehingute vähenemise tingis suures osas riigi maatükkide müügi oluline langus. Tehingute arv vähenes kõikides maakondades (erandiks Valga maakond, kus see ainsana suurenes). Rohkem oli tehinguid Lääne-Viru (139 tehingut) ja Viljandi (138) maakonnas, alla 50 jäi nende arv Hiiu- ja Ida-Viru maakonnas.

Ka tehingute koguväärtus vähenes kõikides maakondades. Kõige kõrgem oli see 2015. aastal Viljandi maakonnas, küündides üle 4 miljoni euro. Väiksem tehingute koguväärtus oli Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.

Kuigi haritava maaga tehtud tehingute arv viimasel aastal vähenes, siis hektari mediaanhind jätkas kasvamist, jõudes Eestis keskmiselt 2500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega hinnakasv mullu küll aeglustus, suurenedes 2014. aastaga võrreldes vaid 2,1%.

Mediaanhind on aktiivsemates tehingupiirkondades üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Vahemikku 2000–3000 eurot mahub mediaanhind 13 maakonnas. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3084 €/ha. Kõige madalam hektari keskmine mediaanhind (1850 eurot) on neljandat aastat järjest Saare maakonnas.

Omavalitsustest, kus mullu tehti vähemalt 5 tehingut, oli kõrgem haritava maa hind Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (4000 €/ha) ning Tartu maakonnas Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase oli Harjumaal Padise (1350 €/ha) ja Saue (1699 €/ha) vallas.