Edukas metsaühistu kui isiklik metsafirma

13. juuli 2016, 08:30
Mikk Link metsas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160713/NEWS/160719931/AR/0/AR-160719931.jpg

Metsaühistute hulgas üks nooremaid, Läänemaa Metsaühistu, on kuue aasta jooksul kiirelt kasvanud. Tänavu edukaimaks pärjatud ühistu on majakas paljudele teistele, kirjutab 15. juuli kuukiri Metsamajandus.

Ühistule panid 2010. aasta märtsis aluse kümmekond Läänemaa metsaomanikku, kuna tollal polnud sealkandis ülemaakonnalist tugevat metsaühistut. Olid Raplamaa ja Läänemaa piiril paiknev Kullamaa-Loodna metsaühistu ning Läänemaa ühistu, mille liikmeiks palju rootslasi. Kuna viimases tekkisid rahalised probleemid ja sisekonfliktid, ühistu likvideeriti ning rootslased tegid oma ühistu Rootsis.

“Uue ühistu loomise võtmeisikuteks olid Ants Varblane, kes valdas rootsi keelt, ja Sven Köster. Õppisin tollal Rootsis, kui Stockholmis tutvustati vastloodud ühistut rootslastest metsaomanikele. Nad tulid ideega kaasa ja enamik neist liitus paari aasta jooksul. Mind kui vastlõpetanud metsanduse magistrit võeti ka kampa,” meenutas Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Toetuste taotlejast kõigi teenuste pakkujaks

Ühistu areng on olnud etapiline, kuue aasta jooksu on saavutatud eesmärk pakkuda metsaomanikule kogu metsamajandamiseks vajalike teenuste paketti: raietöid, metsa istutamist, noore metsa hooldamist, harvendusraided, looduskaitselisi töid, toetuste taotlemist.

“Alustasime sellest, et omanikel oleks võimalik toetused kätte saada ja organiseerisime raietöid, nüüdseks oleme kõik teenused metsa eluringist lähtuvalt välja töötanud. Nüüd on vaja jõuda suuremate hulkade metsaomanikeni, et kasvatada teenuste mahtu ja efektiivsust. Stabiilne püsiv areng ongi eesmärk,” rääkis Link.

Uus teema on uurida Läänemaa looduskaitseliste alade, võsastunud ja metsa kasvanud niitude ja karjamaade korrastamise perspektiive. 

“Meie liikmetel on pea 560 hektari ulatuses võsastunud ja metsa kasvanud puiskarjamaid ja rannaniite, mis vajavad taastamist ja hooldamist. Nende koosluste taastamisest on huvitatud ka keskkonnaamet. See on uus huvitav teema ja võib-olla peame sellega tegelemiseks meeskonda suurendama,” märkis Link.

Vastavalt arengule on kasvanud meeskond

Algul toimetas tegevjuht ühistus üksi, siis lisandus raiet korraldav metsameister, seejärel istutamisega tegelev spetsialist. Praegu on igapäevaselt täiskohaga tööl neli metsaspetsialisti, lisaks kolm konsulenti. 

Hooajaliselt palkab ühistu tööle ka istutajaid ja hooldustööde tegijaid. “Suuremahulised tööd ostame sisse koostööpartneritelt, kellega püüame hoida püsivat koostööd. Näiteks on meie püsipartneriks saanud Saarvik Trans OÜ, kes osutab meile palgiveo teenust metsast saeveskisse aastast 2012. Usaldus on tähtis, me tunneme oma koostööpartnereid nägupidi, teame nende suhtumist ja tööstiili. Meie jaoks on oluline teenuste kvaliteet ja me ei taotle turul vähempakkumishinda,” märkis Link.

31aastase tegevjuhi sõnul on oluline, et metsaühistud on Eestis olemas ja riik neid läbi toetussüsteemi ka toetab, et ühistutel säiliks motivatsioon areneda ja olla olemas suuremale hulgale liikmetele.

“Skandinaavia kogemus näitab, et see toob kasu kogu ühiskonnale. Eestiski on tehtud arvutused, et ühe tihumeetri lahti raiumine ja töötlemine toob riigile maksutulu 70 eurot ühe tihumeetri kohta. Metsandus toetab oluliselt majanduse arengut ja eksporti. Meil on ju miljon hektarit erametsa – rohkem kui RMK-l. Suur osa erametsast on väikeomanike käes ja on väga tähtis, et omanik usaldaks metsaühistut, areng peab olema stabiilne,” rääkis Link.

“Selge see, et ainult toetustega ei saa motiveerida oma metsi hästi majandama. Vaja on ka soodsat maksupoliitikat, praegu on ju nii, et ettevõtetel on soodustus, aga eraisik peab müügilt tulumaksu maksma ja kohe. Samuti mõjutavad metsamajandamist aktsiisid. Meil on Eestis miljoneid tihumeetreid mädanevat lepapuud, mida oleks hea kasutada taastuvenergiana energiatootmises, aga meie ostame hoopis odavat ja madala aktsiisiga gaasi, põletame põlevkivi ja jätame kasutamata omanike metsas seisva materjali. Arenguruumi on tohutult,” nentis Link.

Arenguruumi jagub ka metsauuendamise vallas

Linki sõnul on Eestis probleem, et erametsi uuendatakse väga vähe, vaid 20%. RMK-l on see protsent näiteks ligi 90. “Raieteenuse järele on nõudlus, aga istutusteenuse järele mitte. Minu meelest peaks iga metsaspetsilisti kohustus olema omanikule selle vajadust selgitada,” ütles ta.

“Meie näiteks teeme enne raietööde algust ära kalkulatsioonid ka metsauuenduse maksumuse kohta, vaatame, milliseid taime- ja puuliike ning kui palju on tulevikus vaja. Siis on metsaomanikul teada, milliseid summasid tuleb tal kolme järgneva aasta jooksul investeerida. Omanikud on altid metsa uuendama, kui teavad oma kulutusi planeerida. Meie omakorda saame oma töid planeerida, kohe peale raietöid sügisel pinna ette valmistada, talvel taimed tellida, kevadel istutada ja sügisel hooldada,” kirjeldas Link nende ühistu praktikat.

Turundusnipid metsas ei toimi

Läänemaa Metsaühistul on liikmeid ligi 460, iga kuu lisandub kümmekond ja seda suurema pingutuseta.

“Ühistu on ennast paika töötanud ja info meie tegevusest levib suust suhu. Turundusnipid liikmete saamiseks ei toimi,” märkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Liikmeskonnast kolmandiku moodustavad Haapsalu ja Läänemaa elanikud, kolmandik on Tallinnast ja Harjumaalt ning kolmandik välismaalt. Rootsi päritolu metsaomanikest on liitunud üle 90% – nende tarbeks on loodud rootsikeelne veebileht. Liikmete hulgas on ka 20 juriidilist isikut, lõviosa on aga väikesed omanikud, kellel tasub metsa majandada, aga üksi seda teha pole mõttekas. Ise tasub töid korraldada, kui metsa on vähemalt sadakond hektarit. “Tavapäraselt liituvad ühistuga algul suuremad metsaomanikud, aga meil oli vastupidi. Ühistu on loodud väikeomanike baasil ja seetõttu on ka meie meeskond suurem – väikeomanikule ei piisa lihtsalt ühistu nõuandvast rollist, vaja on kõiki töid korraldada, omaniku eest tööd ära teha,” märkis Link.

Omanikel pole muid kohustusi, kui maksta aastas 13 eurot liikmemaksu, mis katab ära admiristreerimiskulu. “Liikmeks olemine on võimalus, et sul on oma kontor, kuhu saad alati minna, küsida metsaspetsilistilt nõu ja kutsuda teda oma metsa vaatama. Teenuseid ei pea meilt tellima, aga samas on see võimalus olemas. Metsaühistu on nagu liikme enda metsaettevõte, mis töötab tema kasuks – MTÜ ju kasumit ei taotle,” selgitas Link.

Väheväärtuslik maa soodustab ühinemist

Eelmisel aastal liitus nendega Kullamaa-Loodna metsaühistu. Liitumissoovi on avaldanud omanikud ka teistest maakondadest, piirialadelt, seetõttu tehti põhikirja muudatus.

“Läänemaal pole konkurents metsa peale tihe, kuna tegemist on metsamajanduslikult väheväärtusliku maaga – vahe näiteks Põlvamaaga võib olla isegi kuuekordne. Siia ei tiku ei firmad ega teised ühistud ja kohati tuleb omanikul teenuse eest ise rohkem maksta, et raiet teha. Toetused on paraku kõigile võrdsed, ehkki tööde korraldamise vaev ja kulu on ühiku kohta suuremad. On ju vahe, kas ühelt hektarilt saadakse 400 tihumeetrit sirget männipalki või 100 tihumeetrit lepikut. Seetõttu on keerulisem motiveerida metsaomanikke oma metsa eest hoolt kandma,” tõdes Link.

Kui metsaomanik on liikmeks astunud, registreerib ühistu ta andmebaasis ja saab ülevaate tema metsadest. “Meie strateegia on olla proaktiivne – püüame jälgida metsa elukäiku läbi arvutiprogrammi ja kui on aeg, anname liikmetele teada, millised tööd vajavad tegemist. Ärgitame neis huvi oma metsaga tegelda, sest omanik ise ei vaata ju igapäevaselt oma metsamajandamiskava. Sel moel saame tekitada ka mõistliku metsamajandmise planeerimise. Läbi ühistegevuse saab omakorda hinnavõitu,” kinnitas Link.

15. juuli Metsamajanduse kuukirjas saab veel lugeda, kuidas metsas võiks rohkem panustada digile ja kes on metsur.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. July 2016, 08:35
Otsi:

Ava täpsem otsing