Merkel: olen teie peale kade!

„Ma olen lausa kade,“ lõpetas ta täna Tallinnas sündmuskeskuses SpaceX peetud kõne, milles korduvalt tunnustas kiirust ja pealehakkamist, millega Eestis on IT ja digitaliseerimise võimalustest kinni hakatud.

„Saksamaa jälgib huviga, mis Eestis on tehtud,“ ütles Merkel.

Eesti on tema sõnul mõistnud varakult ühiskonnaelu digitaliseerimise tähtsust – millist säästu ja arengut see võimaldab. Ent samuti on juba varases faasis mõistetud ka sellest johtuvaid ohte ja hakatud välja töötama lahendusi. Merkeli sõnul oli tal isiklikult hea meel, et tal oli võimalus põgusalt väisata ka küberkaitse keskust. Teema oli tugevalt esil ka suvel NATO tippkohtumisel Varssavis.

Merkel ütles, et Saksamaale naastes tahab ta julgustada sealseid ettevõtteid rohkem Eesti poole vaatama ja siia sõitma, et kohapeal näha, kuidas asjad toimivad. Ja mitte üksi ettevõtteid, ka ministeeriumide töötajaid. Kantsler möönis, et Saksamaal on digitaalsete võimaluste kasutusele võtt palju aeglasemalt edenenud.

Samuti lubas Merkel hea seista, et Eestis Saksa Suursaatkonna toetusel arendatav koostöö Eesti IT-ettevõtete ja Saksa tööstuse vahel tööstusprotsesside digitaliseerimiseks saaks konkreetsema sisu.

Peaminister Taavi Rõivas andis Angela Merkelile üle Eesti e-residendi kaardi.

Oma kõnes meenutas Merkel ka 25 aasta taguseid sündmusi ja Eesti taasiseseisvumist. Vabanemislainet Euroopas, mida ta ka ise endise Ida-Saksamaa kodanikuna vahetult kogeda sai.

Samuti tuletas ta meelde Balti ketti, mille kuupäev oli valitud 50 aasta möödumisel Venemaa ja Saksamaa salasobingust, mis Balti riigid Venemaa mõjuvälja jättis.

„Me ei saa sakslaste tehtud ülekohut olematuks teha, kuid sellega (suhete kiire taastamisega – toim.) väljendasime soovi olla hea partner,“ ütles Merkel, lisades, et ajaloost tuleb teha õiged järeldused.

Saksamaa taastas Eestiga uuesti diplomaatilised suhted kaheksa päeva pärast Eesti taasiseseisvumist.

Merkel tunnistas, et ajad on keerulised. Oleme kesk sündmusi, mida mõne aasta eest poleks keegi osanud ette kujutada. Et Venemaa rikub nii jõhkralt rahvusvahelist õigust ja annekteerib Krimmi, et Euroopat tabab selline pagulaste tulv ja terror.

Kõik see heidab Euroopale tõsise väljakutse, millele Merkeli sõnul tuleb vastata ühtselt ja kindlalt.

Merkel kordas taas, et brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda oli kahetsusväärne, samas väga põhimõtteline pööre liidu arengus. Mistõttu praegu on aeg maha võetud, et arutada ja mõelda, kuidas ülejäänud Euroopa Liidu riigid edasi peaksid minema. Bratislava tippkohtumisel septembris, on see esimest korda 27 riigi valitsusjuhtidega arutamisel, kuid mingeid konkreetseid otsuseid praegu veel ei tehta.

Eesti on Merkeli sõnul ennast ka siin heast küljest näidanud, ilmutades Brexiti järel tekkinud uues olukorras paindlikkust, nõustudes Eesti ELi eesistumise aega ettepoole tooma. Paindlikkus on tugevus, Merkeli sõnul on Eestil mitmeid omadusi ja jooni, mis võimaldavad 21. sajandil edukas pööa.

Kõne järel küsimuste ja vastuste osas ütles Merkel Venemaa ja Ukraina konfliktist kõneldes, et ilustada pole võimalik - Venemaa on rikkunud Krimmi annekteerimisega rahvusvahelist õigust ning Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole tagatud. Vastates küsimisele, kas Euroopa on ise eksinud ja võibolla võinud teisiti toimida, arutles Merkel, et EL on Venemaale teinud mitmeid ettepanekuid.

„Ma arvan, et liiga kiiresti taanduda pole põhjust,“ ütles kantsler. Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on tema sõnul vajalikud, et Minski protsess, mis tüli lahendada püüab, edasi liiguks.