Pankrotiteel sajandi ehituse autor maalib firmast kordi hullema pildi

04. september 2016, 00:01
Amholdi ajutine pankrotihaldur Kristo Teder ei teadnud, et Amholdi omanik Arvu Mägi peab võlausaldajate arvu tunduvalt suuremaks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160904/NEWS/160909941/AR/0/AR-160909941.jpg

Pankrotiteel sajandi ehitusobjektide autori omanik maalib võlausaldajatele firmast tegelikkusest kümme korda mustemat pilti.

Mitmete suurprojektidega, näiteks sajandi ehituseks nimetatud Tallinna vangla ja superministeeriumi seotud suurprojekteerija Amhold tüürib ootamatult pankrotti. Ettevõtte omanik väidab, et ettevõttel võib olla üle 200 võlausaldaja. Pankrotihaldurile oli see uudis, sest ametlik number on tunduvalt väiksem.

„Praegu on valdavalt pisemad kohustused. 200 võlausaldajat ei ole kindlasti teemaks,“ imestas Amholdi ajutine pankrotihaldur Kristo Teder. "Suuremate seas on maksuvõlad, mida jooksvalt täita ei suudeta, aga teised on mõned kümned (tuhanded) eurod – ei midagi müstilist."

Omanik liialdab kümnekordselt.

Anonüümseks jääda soovinud firma, mis Amholdile alltöövõtjana töötas, soovis augusti keskel, et Amhold tehtud töö eest maksaks. “Proportsionaalne tasumine vahepealsel perioodil võlausaldajatele on okei ja isegi soovitatav,” rõhutas võlausaldaja Amholdi omanikule Arvu Mägile.

Mägi väitis aga oma vastuses, et firmal on 200 võlausaldajat – võib-olla isegi rohkem. Peale selle ei ole selge, kui palju nõudeid kokku laekub, nii et võrdsest summast ei saa rääkida. Nagu selgus, on tegelikkus praeguseks teine. Pankrotihalduri kinnitusel on võlast teada andnud vaid paarkümmend-kolmkümmend võlausaldajat.

„Arvu Mägi on suhteliselt eraldihoidev inimene. Võib-olla tahtis teema enda jaoks lukku panna,“ sõnab Amholdi võlausaldaja nüüd ja oletab, miks Mägi mainis 200 võlausaldajat. "On reaalne, et ta üritab näidata asja lootusetumana, kui see on, või peletada võlausaldajaid kaikaga eemale."

Võlausaldaja pettus Mägi suhtumises. „Me ei ole erilised ärihaid, ei ole ka juristiarmeed kusagilt võtta. Teeme heauskselt töö ära isiklikust ajast isiklike näppudega. Oleme lihtsad tööinimesed ja siis tuleb suurem ettevõtja, kes ütleb, et me ei maksa sulle. Võib-olla on Arvu Mägi oma mõttemaailmas lihtsast tööst väga kaugele nihkunud," rääkis ta.

Õhuke äri

Võlausaldaja pakkus ka, mis Mägile Amholdiga saatuslikuks sai. „Projekteerimisäri on väga õhuke äri. Pead nagu noatera peal käima. Võib-olla inimesed väsivad sellest. Kui tellija ei maksa õigel ajal arveid, ei saa makse maksta ja siis ei saa hangetel osaleda,“ sõnas ta.

Arvu Mägi selgitas, et Amholdil on erinevates riikides 43 lepingut ning võimalike võlausaldajate arv ja nõuete hulk on hinnanguline. Mägi märkis, et nende täpne arv selgub pankrotimenetluses. „Momendil keskendume võetud kohustuste täitmisele, mitte statistiliste hetkeanalüüside koostamisele.“

Suuremast võlausaldajate arvust rääkimine ei tähenda Mägi sõnul, et on väiksem võimalus raha kätte saada. Mägi avaldas, et Amhold on alates juuni keskpaigast, kui pankrotiavalduse esitas, maksnud võlausaldajatele 560 000 eurot. Need numbrid näitavad, et Amhold arvestab võlausaldajatega, ütles Mägi ja lisas, et esimesena tasub Amhold arveid, mis aitavad pooleliolevatele töödele punkti panna. „Mitte ühtegi lepingut ei ole momendil üles öeldud, kõiki täidetakse,“ ütles Mägi.

Üks suurem võlausaldaja on maksuamet, millele on Amhold Mägi sõnutsi menetluse algusest tasunud 120 000 eurot. Avalike andmete põhjal on Amholdi võlg maksuametile viimaste nädalate jooksul paarikümne tuhande euro võrra kasvanud, ulatudes 175 000 euro juurde.

Napib vara

Võrreldes enamiku pankrotti taotlevate ettevõtetega ei ole Amhold võlgu pankadele. Firma varaga ei ole pankrotihaldur Kristo Tederi hinnangul seis siiski kiita. "Sellisel ettevõttel on käegakatsutav vara arvutid, programmimajandus ja muu selline. Kui läheme likvideerivasse menetlusse, puudub sellel igasugune väärtus. Üldplaanis on põhivara inimesed. Kompetents ja pädevus. Edasi tulevad referentsid. Vara alla võib panna ka lepingud. Kui pankrot välja kuulutatakse, on nende väärtus null. Kui ei kuulutata, siis neil on mingi väärtus," rääkis Teder.

Konkurendid on Amholdi süüdistanud odavpakkumiste tegemistes. Tederi sõnul on igas sektoris sarnaseid olukordi, sest tööd on vaja.

"Eks mingid pakkumised tehakse odavamalt, mingitel on rohkem kasumlikkust. Kui niimoodi on päevast-päeva ja kui kusagil arvestused ebaõnnestuvad, siis vaikselt see seis koguneb,“ ütles Teder. "Olen aru saanud, et kui on suur hulk töötajaid, kogu see masinavärk ja kui ei suuda enam konkureerida, hakates peale maksma, siis pead muudatusi tegema. Pankrot on muidugi radikaalsem lähenemine."

Amhold otsib uut omanikku

Pankrotihaldur Kristo Teder usub jätkuvalt, et Amholdi õnnestub päästa. Omanik Arvu Mägi loodab müügile.

„Seepärast ei tahagi detailidest rääkida. Pingutame iga päev, et sellest mingis osas asja saaks,“ ütles Teder, uskudes, et „mingi kooslus“ Amholdist jääb alles. Võimalik, et leitakse ka ostja. „Saaks võtta töötajaid üle ja natuke vara, mis seal on, ja näiteks raamlepinguid – paljud lepingud on pikaajalised. Kuidas kõik kujuneb, on vara öelda.“

Kui varem Mägi ettevõtte vee peale aitamisse ei uskunud, siis praeguseks on ta meelt muutnud. Samuti meeldib talle firma müümise mõte.

Esimene kosilane käis Amholdil juba kaks aastat tagasi. Amholdi tahtis osta Soome ettevõte Rejlers, kuid Mägi üks müügitingimus oli, et Amholdi inimestele peab jääma püsiv töö. Seetõttu venisid nii läbirääkimised kui ka tehing. Ühel hetkel said need lõpu, kui Rejlersi juhtkond vahetus ning otsustas Balti turult lahkuda. Mägi meenutas, et umbes samal ajal loobusid Eesti turust ka Pöyry, Ramboll ja Skanska.

Mägi teada on peaaegu kõik tema töötajad konkurentidelt tööpakkumisi saanud. "Mõni on teinud mitmele töötajale pakkumise."

Eriti suur huvi on olnud Rootsis tegutseva meeskonna vastu. "Soomes ning Rootsis on vaja inseneri-arhitektialal peale kõrgete erialaste teadmiste põhjalikke töökogemusi ja kohalike tavade ning kultuuri tundmist," rääkis Mägi. "See on usalduslike suhete tekkimisel, huvitava töö saamisel ja tegemisel võtmetähtsusega. Vaja on põhjalikke inseneriteadmisi ja seejuures hea keeleoskusega. Filoloogidega ei ole ehitusalal midagi peale hakata."

Rootsis oli Amholdi käive eelmisel aastal peaaegu miljon eurot, Soomes ulatus 827 033 euroni.

Mägi sõnul on Amholdi ostmise vastu huvi tundnud üks rahvusvahelistel turgudel tegutsev ettevõte, mille nõrk koht on projekteerimine. "Projekteerimisvaldkond on aga just Amholdi tugevaim külg," lausus Mägi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2016, 13:21
Otsi:

Ava täpsem otsing