Elizabeth Holmesi nukker saatus: kuidas Theranosel kõik valesti läks

Elizabeth Holmes jõudis maailma ajakirjanduse veergudele kui revolutsionäär: tema ettevõte Theranos pidi olema esimene, mis toob tõelise murrangu vereproovide võtmise maailma. Piisab vaid näpu otsast võetavast veretilgast ning kõik haigused ja hädad saavadki selgeks. Holmes on oma varasemates intervjuudes selgitanud, kuidas 80% diagnoosidest pannakse laboris tehtud analüüside põhjal. Tema pakub aga keerukatele laboriprotseduuridele head ning soodsat alternatiivi: vere võtmine on inimese jaoks valutu ning soodne ehk Theranose pakutav lahendus on tõeline läbimurre meditsiinis üle kogu maailma.

Lennukas idee levis kulutulena ning Silicon Valleys sai naisest austatud ja hinnatud ettevõtja. Teda kutsuti esinema ning ta säras suurte ajakirjandusväljaannete esikülgedel.

Theranoses oli Holmes aga karmikäeline juht. Ettevõttes valitses väga tugev hierarhia ning salatsemine. Selgub, et töötajad ei võinud teineteisele informatsiooni oma praeguse tööülesande kohta anda ning pidid selle tarbeks sõlmima isegi vastava lepingu. Iga kord, kui keegi kolleegile suud paotas, järgnes süüdistus. Veelgi enam, Theranosesse võeti tööle inimesi selliselt, et tööintervjuu ajal neile ei avalikustatudki, milles töö täpselt seisneb. Oma ülesanded sai töötaja teada alles pärast seda, kui ta töölepingu oli allkirjastanud.  

Holmes on oma suureks iidoliks pidanud Steve Jobsi. Välises plaanis saab seda aru tema riietumisstiili järgi: blond naine armastab kanda kõrge kaelusega musta pulloveri. Räägitakse, et just Holmesi riietumisstiili tõttu olla kehtestatud Theranoses reegel, et temperatuur ettevõtte ruumides peaks jääma 15 kraadi juurde, et boss tunneks end oma rõivastes mugavalt ning et tal ei hakkaks palav.

Holmesit ühendab Jobsiga lisaks välisele aspektile veel üks, nimelt ettevõtte “lugu”. Theranos nimetas oma ideed revolutsiooniliseks ning meditsiinis murranguliseks. Ta reklaamis, kuidas enam pole vaja lasta end arstidel nõeltega torkida, haiguste teadasaamiseks piisab vaid pisikesest veretilgast, mille võtmine on inimese jaoks valutu. See paneb soodsasse olukorda inimesed, kellel meditsiiniprotseduuride jaoks raha pole.

Holmes aina rääkis ja rääkis Theranosest. Investorid, kes armastavad inspireerivaid lugusid, olid lummatud. Holmes, noor ja kena naine, on justkui sõõm värsket õhku üldiselt meestekeskses tehnoloogiamaailmas. See, kuidas Holmes lisas siia juurde ka oma lapsepõlvest pärineva nõeltekartuse, lisas asjale vaid usaldust.

Theranos kaasas kokku 9 miljardi dollari jagu investeeringuid ning naise varade väärtus kerkis 4 miljardi dollarini, kuna Holmesile kuulub pool Theranosest. Holmes sai endale tiitli kui maailma noorim oma varanduse ise teeninud naine. 

Holmesi lummuses polnud siiski kõik. Väljaanne Vanity Fair kirjutab, et Wall Street Journalis tervishoiuteemasid kajastav ajakirjanik John Carreyrou jäi naise räägitu osas umbusklikuks. Nimelt häiris ajakirjanikku Holmesi saladuslikkus ning see, et ta räägib küll revolutsioonilisest lahendusest, ent ei kirjelda, kuidas täpselt see kõik töötab. Mees hakkas asja lähemalt uurima ning mõne aja pärast paljastas, et Theranose senised testid on olnud väga ebatäpsed ning selliselt jätkudes võivad põhjustada inimestele suuri terviseriske.

Selle sündmusega hakkasid asjad Theranose jaoks allamäge veerema.

Holmesi ja Theranose lugu lähemalt uurides selgub, et kogu idee oli kahtlane juba algusest peale. Kui Holmes paljude aastate eest veretestide ideest ühele oma Stanfordi Ülikooli professorile rääkis, sai ta juba toona pigem skeptilisi kommentaare. Inimesed olla Holmesile öelnud, et veretilk on liiga pisike kogus, et selle põhjal haigusi usaldusväärselt kindlaks teha. See aga ei hoidnud noort naist tagasi ning ta jätkas oma eesmärgi poole püüdlemist.

Holmes lükkas ettevõtlusratta veerema ning üks tema esimesi töötajaid oli teadlane Ian Gibbons, kes ülendati õige pea Theranose “peateadlaseks”.

Gibbons sai aga õige pea aru, et Theranose idee ja reaalsus on kaks erinevat asja. Testitulemused olid pettumust valmistavad ning kuigi mees proovis erinevaid võimalikke lahendusi, ei saadud neist ühtegi tööle sellisel viisil nagu tarvis.

Mees ei otsustanud siiski kellelegi midagi iitsatada, kuna kartis, et asjad võtavad tõsised pöörded. Holmes sai kõigest aru ning otsustas Gibbonsi lahti lasta. Mees, kes põdes juba Theranoses töötamise ajal vähki, suri mõni aeg hiljem. 

Ajakirjanik Carreyroul polnud karta aga midagi ning ta uuris Theranose asja edasi. Üha enam sai selgeks, et ettevõtte idee pole saanud reaalsuseks ning et tegu on pigem läbi kukkunud projektiga.

Theranosel on praegu kurvad ajad. Ettevõtte peakontori parkimisplats on neljarattalistest sisuliselt tühi, ka turvatöötajate arv on võrreldes kunagisega kahanenud pea olematuseni.

See aga ei tähenda, et Elizabeth Holmes alla andnud on. Ta jätkab esinemist konverentsidel ning on teatanud, et tahab Theranosega uuesti alustada. 

Esialgu on aga selge, et tema idee teostatavusse eriti ei usuta ja investorid kord juba hävinud projekti oma raha rohkem suunata ei taha.