Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Tõestan igal aastal uuesti, et olen oma isa poeg"

    Igal aastal peab HKScan Estonia juht Teet Soorm andma omanikule aru oma seostest isa Ain Soormi osalusega firmadega, kellega lihatööstusel on lepingud. Soomlased ei kinnita, kas just need peresidemete ja ärihuvide põimumised käivitasidki praeguse juurdluse.

    Soorm kinnitas eile Äripäevale, et pole pärast esmaspäevast HKScani Baltimaade sisejuurdluse avalikuks tulekut jätkuvalt teada saanud, miks tema tööandja uurimise algatas ning vaibale pole teda samuti kutsutud.
    „Pole soomlastest kellegagi suhelnud. Suurem osa juhtkonnast on kodusel režiimil, mina olen ka kodus ja teen oma tööd,“ ütles ta.
    Küsimusele, kas uurimine võib olla seotud Eesti ajakirjanduses varemgi küsimusi tekitanud lepingutega HKScani ja tema isa osalusega firmade vahel, vastas Soorm, et see on juba habemega lugu.
    „Seda uuris juba grupi üle-eelmine tegevjuht. Soomlased olid juba sel ajal sellest teadlikud ja neid samu inimesi on tänaseks edutatud. Kui nad nüüd hakkavad seda välja tooma, siis uurigu, aga ma ei tea, mis see annab,“ ütles Soorm.
    „Mu isa on pensionär, kellel on vähemusosalused. Ta on eluaeg selles töös olnud. Kui nad tahavad sellepärast kedagi uurida, siis uurigu. See ei anna ju midagi,“ lisas ta.

    Mis meile on tava, ei pruugi tunduda teistele õige käitumisena

    Meie, eestlased, oleme siin oma kultuuriruumis ja näeme mitmeid probleeme ühtmoodi, ja teise kultuuriruumi inimesed näevad neid asju teistmoodi. See, mis meile tava, võib nendele tunduda mitte õige käitumisena. Ei tahaks muidugi spekuleerida enne, kui selgeid signaale pole välja tulnud. Vandenõuteooriad on ka kiired tekkima.

    Ega Rakvere juhtum ole esimene. Eks neid asju on varem ka Eestis olnud, kus omanikud on üle lahe ja siin on kahtlustusi uuritud ning pärast edasi töötatud. Kui selgub, et kahtlustustel pole mingit alust, oleks see ikka häbiväärne käitumine eestlaste suhtes. Niimoodi ei tehta. Kui keegi isikuomaduste pärast ei sobi, siis saab juhatuse liikme tagasi kutsuda. Ma arvan, et see asi on palju lihtsam, kui esialgu välja paistab.

    Loodan, et ükskõik millise tulemi korral jätkavad Rakvere Farmid seakasvatuskatusorganisatsioonis ja seisavad Eestis kasvatatud sealiha tootmise eest.

    Urmas Laht
    Eesti Seakasvatajate Liidu juhatuse esimees
    Kõik küsimused viivad tegevusjuhendini
    HKScani konkurendi Atria lihatööstuse juht Olle Horm ütles, et on sellisest uurimisest väga üllatunud. „Tegemist on täiesti unikaalse juhtumiga. Eesti kontekstis ei tulegi ette, et oleks sellisest asjast teatatud.“  
    HKScani kontserni tegevjuht Jari Latvanen kordas eile Äripäevale esmaspäeval öeldut, et ei saa sisejuurdluse detaile kommenteerida, kuniks juurdlus veel käib.
    Küsimusele, kas uurimine on seotud HKScani lepingutega Soormi lähisugulaste kontrollitud ettevõtetega, jättis ta samuti vastamata, öeldes mitu korda, et tema jaoks on kõige tähtsam, et ettevõte järgiks oma tegevusjuhiseid.
    HKScani tegevusjuhendi punkt number viis kõneleb täpselt huvide konfliktist, mida peaksid HKScani töötajad igati vältima. Punktis on eraldi välja toodud, et huvide konflikti ei tohi tekkida töötajate lähisugulaste või nende kontrollitud ettevõtetega. Kokku on juhendis kümme punkti.
    Latvanen polnud nõus selgitama, kas juurdlus puudutab konkreetselt seda punkti või kuidas on reguleeritud HKScani suhted ja lepingud teiste firmadega, mida valitsevad HKScani enda töötajate sugulased, nagu on see Soormi puhul.
    „Olgu need suhted firmasisesed või -väliste osapooltega, kõik peab olema läbipaistev ja avalik. Kui meil on tööl näiteks paar, siis märgime selle selgelt ära. Abikaasad ei saa olla üksteisele ülemused. Meie tegevusjuhised ei erine rahvusvahelistest tavadest ja on kooskõlas iga riigi seadustega, kus tegutseme,“ rääkis Latvanen.
    Lepinguid isaga pole muudetud
    Soorm märkis, et kõik lepingud (HKScani ja Ain Soormi osalusega ettevõtete vahel – toim) on kehtinud sellest ajast saati, kui kontsernis valitses üle-eelmine juhtkond ja vahepeal pole neid muudetud.
    Ta kinnitas, et peab igal aastal jälle deklareerima oma seosed lähisugulastega seotud ettevõtetega, kel HKScaniga ärisuhted.
    „Jätkuvalt olen ma oma isa poeg ja oma ema laps ja jätkuvalt pole mu vanemad ära surnud. Kui nad tahavad kogu aeg midagi uurida, las nad siis uurivad. Mulle on selline käitumine arusaamatu,“ sõnas Soorm.
    Samuti Soome omanikuga Atria Eesti juht Horm ütles, et tema on pidanud kogu enda ja oma lähemate pereliikmetega seotud ettevõtluse ära deklareerima.
    Küsimusele, kas Atrias oleks temal lubatud olla ärisidemetes oma lähisugulastega seotud firmadega, vastas ta, et see on teoreetiline konstruktsioon, sest tal ei ole midagi sellist, mis Atria äritegevusega haakuks. „Teoorias pean ma seda kõike deklareerima ja ma ei tohi teha endaga seotud ettevõtjatega otsuseid,“ märkis Horm.
    Uurimist vedav Latvanen asus HKScani kontserni juhtima 31. oktoobril ning kohe 1. novembril vahetas HKScan välja kontserni Soome ja Baltikumi jaeäri juhi Samuli Eskola. Soorm ei osanud öelda, kas Latvanen on end ettevõttes napi kahe nädalaga kümmekond inimest töölt kõrvaldades juba kõva käega juhina tõestanud.
    „Kõva käega juht õpib asja selgeks ja tunneb oma eriala. Ma ei tunne teda üldse, ei tea, milline ta on,“ lausus Soorm.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.