Võlgnik üritab kaaperdada enda pankrotimenetlust

MiniCrediti ümber on tiirelnud tegelased allilmaga seostatud ärihaidest kuni vandeadvokaadi ja tuntud ettevõtjateni välja: Kristian Kesner, Hubert Hirv, Pavel Gammer, Viktor Särgava jpt. Aastaid edukalt tegutsenud ja mitmesse riiki laienenud kiirlaenuäri on nüüd täitmata kohustuste tõttu paisatud pankrotimenetlusse ja nagu Äripäev hiljuti kirjutas, siis ettevõtte pangakontodelt on ilmnenud miljonite eurode ulatuses sularaha väljavõtmisi ning ülekannetega raha väljaviimist seotud isikutele. Ettevõtte raamatupidamisdokumendid on aga mustkunstniku osavusega kuhugi ära võlutud.

Nüüdseks on selgunud asja järjekordne halvasti lõhnav tahk: arvatavasti Kesneri taktikepi all on võetud nõuks pankrotimenetluses võlausaldajate üle kontroll saavutada. Selleks on pankrotipessa esitatud kaks kokku ligi kahe miljoni euroni ulatuvat nõuet, mille tekkelugu on kummaline ja mis pole seetõttu eluliselt usutavad. Nende nõuete ja nende eest määratavate häälte läbiminekul saavutaks nn Kesneri punt häälteenamuse ja saaks hakata otsustama pankrotitoimkonna koosseisu, ettevõtte tegevuse jätkamise ja varade müügi üle. Kurioosne on, et Kesneri leeri on abistama asunud isegi vandeadvokaat, täpsemalt Panama paberites figureerinud advokaadibüroo MOB-CS partner Raul Markus (loe ka artiklit "Autorollo advokaadid Panama lekkes").

Vaatame lähemalt, millise taktika pankrotimenetluse kaaperdajad valisid. Kontrolli haaramiseks kasutatakse kahte nõuet, mille aluseks olevad tehingud on Harju maakohtu hinnangul tühised, kuna neil on näilike tehingute tunnused. Ka teised võlausaldajad on nende kahe nõude vastu, mida järgnevalt lahkame. Harju maakohus jättis oma 10. novembri määrusega kahe arvatavalt tühise nõude eest hääled määramata, kuid vaidlus nende häälte üle jätkub nõuete esitajate soovil teises astmes. Igatahes, nagu öeldud, siis kui praeguse seisuga määramata hääled oleksid jõus, saavutaks MiniCrediti eksjuhi Vitali Jaroševitšiga seotud nõuded pankrotipesas häälteenamuse. Meenutagem Äripäeva varasematest uurivatest lugudest, et Jaroševitšit on alust pidada skandaalse ärimehe, MiniCrediti tegelikuks pikaaegseks juhiks peetava Kesneri variisikuks.

Esimene skeem võlausaldajate häälte üle kontrolli haaramiseks näeb välja nii, et vormistati seitse nõuete loovutamise lepingut, mis pidid tõendama, et Lätis registreeritud ettevõte MiniCredit Capital loovutas oma laenunõuded võlgniku AS MiniCrediti vastu kolmandale, värskelt ehk vaid kuu aega enne esimest väidetavat nõudeloovutust asutatud ettevõttele Nortex Debt Collection OÜ (NDC). Viimase juhatuse liige on jurist ja ettevõtete likvideerija Gunnar Linnask.

Tehingute ehk loovutuslepingute väidetava allkirjastamise ajal juhtis nii Läti MiniCredit Capitali kui ka Eesti MiniCreditit Jaroševitš. Nõuete loovutamised olid vormistatud kuupäevaliselt nii, et need kattusid kuupäevadega, mil vastavad laenulepingud MiniCredit Capitali ja MiniCrediti vahel sõlmiti ja laen MiniCreditile üle kanti. Teisisõnu, samal päeval laenu andmisega loovutas laenaja väidetavalt oma nõuded. Nõuete loovutamise lepingud on kõik sisult ja vormilt identsed ning allkirjastatud käsitsi, mistõttu nende allkirjastamise tegeliku aja kontrollimine on võimatu.

NDC nõude tõendamiseks esitatud lepingutega on seotud veel ebakõlasid, mis on toodud kohtumääruses. Esiteks, NDC avaldusele oma nõuete kohta ei olnud lisatud algseid laenulepinguid. Seaduse kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet tõendavad dokumendid. Seega, kui nõuete loovutamine oleks reaalselt aset leidnud, oleks NDC saanud lisada oma nõudeavaldusele vaidlusalused laenulepingud.

Teiseks, NDC tõendab laenude andmist võlgniku enda kontoväljavõttega. Ent NDC võis vastava kontoväljavõtte saada ainult võlgnikult endalt, mis annab alust arvata, et ettevõte tegutseb kooskõlastatult võlgniku juhatuse liikme Jaroševitšiga, eesmärgiga saada pankrotimenetlus Jaroševitši ja temaga seotud isikute kontrolli alla.

Kolmandaks, NDC nõuete loovutamise lepingud ei sisalda tasukokkuleppeid, mistõttu on tõendamata väidetavate loovutamislepingute oluline tingimus – kokkulepe loovutamise hind.

Oluline asjaolu on, et NDC nõuete vastu on pankrotimenetluses ka Läti MiniCredit Capital, kes NDC väitel oma nõuded NDC-le loovutas. MiniCredit Capital pole nimelt praeguseks enam Jaroševitši kontrolli all ning esitas pankrotimenetluses ise täpselt samad nõuded, mille ta NDC väitel viimasele loovutanud oli.

Jurist Linnask kommenteeris Äripäevale, et esimese astme kohtumäärus, mis NDC nõudega seotud hääled määramata jättis, on tema hinnangul seadusega vastuolus ja ebaõige ning nimetatud kohtumäärus on ka edasi kaevatud. „Enne lõplikku ja jõustunud kohtulahendit ei ole õige kommentaare anda kummalgi poolel, eriti meedia vahendusel,“ teatas Linnask. Ta lisas, et ei soovi tähelepanu ja mõjutamisi ning asja meedia vahendusel „lahendada“.

Teine pankrotipessa esitatud nõue põhineb samuti laenude loovutamise lepingutel ja on veelgi kummalisem (vt ka skeemi allpool). Nimelt esitati MiniCrediti pankrotipessa nõue, mis põhineb kolmandate isikute (Suurbritannias registreeritud ettevõtte Capital Power Trading LP ja kinnisvaraärimehe Ardi Roosimaa) poolt samuti kolmandale isikule (Aviplus OÜle) antud laenude loovutamise lepingutel. Nõude tõendamiseks esitati lepingud, mille kohaselt MiniCredit omandas Aviplusi vastu nõuded OÜlt MinuVine ja võlgneb nüüd nende nõuete eest MinuVinele 1,65 miljonit eurot. Selgusetuks jääb, miks pidanuks kiirlaenufirma ühtäkki taolised nõuded omandama ja see on vaid üks eluliselt raskesti usutav asjaolu. MinuVine kuulub vandeadvokaat Raul Markusele.

Ettevõtja Ardi Roosimaa, kes Aviplusile 2014. aastal lepingu kohaselt 200 000 eurot laenas, oli napisõnaline: „Laen oli, saaja oli Aviplus, 2014 pidi olema tagastatud, advokaadid peavad tegelema. Küsige võlgnikelt, miks pole tagastatud.“ Nõude loovutamistehinguid ta ei kommenteerinud. Roosimaa puhul on oluline tähele panna, et ta on olnud seotud MiniCreditiga, täpsemalt oli MiniCrediti omanikfirma nõukogu liige.

Aviplus on muide Jaroševitšile kuulunud ettevõte, mis nüüd kuulub maksukuriteos süüdi mõistetud Hando Hanschmidtile. Viimane on Äripäeva andmetel Kesneri poolvend.

MinuVine nõuet iseloomustab sarnaselt esimesena kirjeldatud skeemile see, et nõude tõendamiseks esitatud dokumendid on vormistatud käsikirjaliselt ja identsetele blankettidele. Puuduvad tõendid, et dokumentides kokkulepitud intressimakseid oleks kunagi tehtud.

Raul Markusega ei õnnestunud Äripäeval telefonitsi ühendust saada ja e-kirjale ta ei vastanud. MiniCrediti pankrotihaldur Martin Krupp ei soovinud pooleliolevat häälte määramise vaidlust kommenteerida.

Kui laenusaajad maksavad alusetult mitte laenuandjale, vaid kolmandatele isikutele, siis tekib neile nii topeltkohustus. MiniCrediti pankrotihaldur Krupp palub kõigil laenuvõtjatel olla tähelepanelik ning täita kohustusi üksnes AS MiniCredit ees, ignoreerides teiste juriidiliste isikute vastavaid pöördumisi.

OÜd Postilennuk juhib Urmas Toome, kes on ka vandeadvokaatidele Raul Markusele ja Siim Roodele kuuluva MOB-CS advokaadibüroo juhatuse liige. DirectCom OÜ omanikfirma Active Green OÜ osanik ja juhatuse liige on Irina Škoda-Järvi, kes on Kristian Kesneri ema.