Euroopa kiirendab kaitsevõimekuste arendamist

Toetati ka Euroopa Komisjoni novembri lõpus tehtud ettepanekut luua Euroopa kaitsefond ning suurendada koostööd kaitsesektori hangetel.

Eeskujuks võiks ka ELis olla NATO siht kulutada kaitsele vähemalt 2% SKPst.

„Eurooplased peavad jõudma 2% tasemele,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande tippkohtumise järel, millel osales erandkorras ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Stoltenbergi sõnul tugevdab ELi riikide tihedam kaitsekoostöö nii Euroopa Liitu kui NATOt.

Euroopa Liit kulutab kaitsele üle poole võrra vähem kui USA, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Ja nagu näitab statistika, läheb vähemalt pool neist kuludest personalikuludele võrreldes kolmandikuga USAs.

Neist 27 riigist, kes jäävad liitu pärast Suurbritannia lahkumist, on 21 NATO riigid. Vaid viis NATO riiki – USA, Kreeka, Suurbritannia, Eesti ja Poola – täidavad 2% nõuet. Prantsusmaa, mille kaitsekulutused ulatuvad praegu 1,8%-le SKPst ja Saksamaa, kus see näitaja on 1,2%, lubavad lähiaastatel kaitsekulutusi suurendada.

Rootsis näiteks, mis ei ole NATO riik, ulatusid kaitsekulud viimati 2%-le SKPst aastal 1997. Mullu oli näitaja 1,1% SKPst.

Kokku on Euroopa Liidu kaitsekulutuste eelarve tänavu 219 miljardit dollarit, mis vastab 1,3%-le SKPst. Kui kõik Euroopa Liidu riigid tõstaksid oma kaitsekulutused 2%-le SKPst, tähendaks see tänavu täiendavaid kulutusi mahus 93 miljardit dollarit, vahendas agentuur Bloomberg.

Ekspertide sõnul on kulutatud summadest suuremgi probleem see, et kulutused on ebaefektiivsed ning tihti üksteist dubleerivad, kirjutas Wall Street Journal.

Euroopat sunnib oma kaitsekulutustele mõtlema muutunud julgeolekuolukord – sealhulgas Venemaa kasvanud agressiivsus ning USA ametisse asuva presidendi avalikult välja öeldud kahtlused, kas USA ikka on valmis NATO liitlastele appi minema, kui need ise oma kaitsevõimesse kokku lepitud mahus ei panusta. Oma välisministriks nimetas Trump naftakompanii Exxon kauaaegse juhi Rex Tillersoni, kellel on tihedad sidemed Venemaa presidendiga.

Reformida tahetakse Euroopas ka seda, kuidas EL koordineerib ja rahastab oma välismissioone. Ühisest kaitsefondist, millega liitumine on vabatahtlik, tahetakse edaspidi rahastada helikopterite, relvasüsteemide, droonide, kübervõimekuste jm arendamist ja soetamist. Suuremad ühishanked võimaldavad säästa kulusid.