Eestit ootab euroala kiireim hinnatõus

Aasta keskmiseks hinnakasvuks kujuneb Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 2,8%.

Täna avaldatud statistikaameti andmete põhjal kiirenes tarbijahindade kasv läinud detsembris nii Eestis kui ka euroalal tervikuna. Eestis kiirenes inflatsioon detsembris 1,0%lt 2,2%ni, euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus samal ajal 1,1%ni.

Aasta esimesel poolel toimunud hinnalanguse tõttu jäi möödunud aasta keskmine inflatsioon nulli lähedale (0,1%). „Detsembri hinnakasvus andsid tooni iga-aastased hooajalised tegurid: puu- ja köögiviljade kallinemine, alkoholi ning riiete ja jalatsite allahindlused. Tavapäraseks on muutumas lennupiletite hindade suur hüplikkus - detsembris kallinesid lennupiletid novembriga võrreldes 30% ja põhjustasid poole kuisest tarbijakorvi hinnakasvust,“ kommenteeris keskpanga ökonomist Rasmus Kattai.

Viimastel kuudel kiirenes inflatsioon peamiselt energia hindade kallinemise tõttu. Juba eelmise aasta algusest maailmaturul kallinema hakanud nafta tõstis eelmise aasta jooksul mootorikütuste hindu 20%. Mootorikütuste hind tõusis detsembris aastatagusega võrreldes 16%. Hinnatõusu toetasid kallim nafta ja kõrgemad aktsiisimäärad.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et toornafta hind maailmaturul oli detsembris eurodes arvestatuna ligi poole kallim kui aasta tagasi. „Swedbanki prognoosi järgi naftabarreli hind tasapisi kallineb, kerkides praeguselt 56 dollarilt 2017. aasta lõpuks 63 dollarini. Administratiivsetest meetmetest kergitavad sel aastal mootorikütuste hindu aktsiisimäärade tõus veebruaris ja biokütuste lisamise nõue alates maist,“ kommenteeris Elmik.

2016. aasta alguses hakkasid maailmaturul kallinema ka toiduained. Need mõjud avaldusid tarbijahindades tugevamalt teisel poolaastal, kuid toiduainete kallinemine muutus laiapõhjaliseks alles aasta viimastel kuudel. Toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid aasta kokkuvõttes 1,6%. Detsembris kallinesid kaupade ja teenuste hinnad eelmise aastaga võrreldes 2,2%.

Kattai sõnul oli Eesti majanduse olukord eelmisel aastal kaupade ja teenuste kallinemiseks küll soodne, ent märgatavat hinnakasvu see kaasa ei toonud. Suhteliselt kiire palgakasv aitas kaasa tarbijate ostujõu suurenemisele. Sissetulekute kasvu soodustas ka tööpuuduse vähenemine. Alusinflatsioon (teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv) oli kogu aasta vältel siiski väike, sest jätkus tööstustoodete impordihindade langus, kuna hinnasurved välismajanduses olid kesised. Lisaks takistas alusinflatsiooni kiirenemist tarbijate suurenenud säästmine, mis piiras nõudluspoolset survet hindadele.

Swedbank näeb sel aastal hindade kasvu kiirenemist, seda tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimäärade tõusule. „Sel aastal tõusevad oluliselt nii mootorikütuste, tubaka kui alkoholi aktsiisimäärad. Hinnatõus jääb meie prognoosi järgi 3 protsendi juurde,“ lisas Elmik.