ITs ja ehituses kahmatakse spetsialiste

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 6. veebruar 2017 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ITs ja ehituses kahmatakse spetsialiste
Tieto Eesti juhi Anneli Heinsoo sõnul valitseb IT-sektori tööturul rahutus.Foto: Postimees/Scanpix
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on tööturul kasvanud töötajate üleostmine - kõige rohkem napsatakse konkurentidelt häid töötajaid ITs ja ehituses.
„Ostetakse nendes sektorite rohkem üle, kus konkurents on tugevam ja kus inimesed julgevad rohkem palka küsida. IT ja ehitus peamiselt – rohkem meeste valdkonnad,“ rääkis Seeder.
Peamiselt meelitatakse töötajaid üle palga ja huvitavamate karjäärivõimalustega. „Palgaga on see, et mingist teatud tasemest ei tule inimene enam vaid palga pärast mugavustsoonist välja. Siis meelitavad just huvitavad väljakutsed,“ märkis Seeder.
Inimesed, kes on suunatud eneseteostusele, huvituvad Seederi sõnul üleostmistest rohkem. Lisaks palgale motiveerivad inimesi uusi pakkumisi vastu võtma veel huvitavam töö, arenguvõimalused ja noorte puhul ka rahvusvahelisema karjääri võimalus. „Oleneb ka sellest, kui hästi tööandaja suudab ära tabada selle, mis on töötaja ootused. Iseseisvus on märksõna. Vabadus ja enesemääramise õigus,“ seletas Seeder.
Tema sõnul on kasvanud ka nende inimeste osakaal, kes tahaksid võimalikest riikidest just Eestis tööd teha. Vähenenud on välismaale kippujate arv.
„Ainult raha õnnelikuks ei tee“
Juhtub harva, kui kedagi meilt üle ostetakse, ja ega me seda teiste suhtes ka otseselt ei tee.
Samuti me ei usu, et ainult raha teeb inimesi õnnelikuks, vaja on samamoodi pakkuda ka muid võimalusi ja hüvesid. Helmes otsib inimesi meeskonda sobivate ühiste väärtuste järgi ja kui nad siin juba on, siis hoolitseme, et nende tasu oleks võimalikult hea, ning et inimestel oleks Helmeses ka muidu huvitav ja meeldiv olla.
Jaan Pillesaar,
ASi Helmes suuromanik
Oodatakse „nüriduse kompensatsiooni“
Kõige huvitavam grupp töökoha vahetajate puhul on Seederi hinnangul need inimesed, kes saavad oma palgaga keskmiselt või hästi hakkama, sest seal hakkavad lisaks palgale mängima ka muud tegurid. „Seal mängib olulist rolli tööprotsesside korraldus, juhtimiskvaliteet. Need lisavad palgasurvet. Kui töö on nüri ja igav, kui pead mõttetult passima või ootama kellegi järel, siis see viib motivatsiooni alla. Inimesed ootavad selliste nüriduste eest suuremat kompensatsiooni,“ rääkis Seeder.
Juhtidelt eeldatakse paremat juhtimist ja töötajatesse inimlikumat suhtumist. Töötajad soovivad Seederi sõnul täpselt teada, mida neilt oodatakse, ja selle kohta ka tagasisidet saada. „Oluline on ka emotsionaalne seos töö ja organisatsiooniga. Kas mulle meeldib see, mida ma teen? Ja kas mulle meeldib selles organisatsioonis töötada?“ seletas Seeder uuritavate inimeste mõtteid töökoha vahetamisel. „Kui see tunne töötajal puudub, siis lojaalsus kohe kukub. See pole nii lihtne, et pakud lihtsalt spordisoodustust,“ lisas ta.
Enamasti ostetakse üle 30% kõrgema palgaga
Seederi sõnul on tavapärane see, et uus palk peaks üle ostetaval eeldatavalt olema vähemalt 30% vanast kõrgem. „30% suurem palk praegusest on inimeste unistuste palk. Kui seda pakkuda, siis suure tõenäosusega inimene, kes on teadupärast ratsionaalne tegelane, ka töökohta vahetab,“ nentis Seeder. Oluline on koha vahetamise puhul ka asukoht ja tööülesanded.
Kergemini lastakse Seederi sõnul ennast üle osta ka siis, kui inimesel on töökohas näiteks kehvad suhted otsese juhiga – see tõukab inimest võib-olla töökohta vahetama ka sama palga pakkumisega. „Mida rahulolematum on inimene, seda rohkem ta surub oma töökohas palka üles. Ja ta on valmis rohkem ka väiksema palga pakkumisega töökohta vahetama,“ nentis Seeder.
Kui ettevõtjatele midagi soovitada, siis Seederi sõnul võiksid nad rohkem mõelda töötajate tunnetele. „Inimesed tahavad kogeda rohkem häid emotsioone ja väldivad halbu – hirmud, häbi jms. Selliseid põhiasju ei tohiks ära unustada. Ka töökeskkond ja töövahendid on olulised. Pakutakse spordisoodustust, kuid samas töövahendid on aegunud,“ loetles Seeder asju, mida töötajad tööturul hindavad.
Kuidas tööandjad tööturu muutustele reageerivad?
Võtavad tööle ilma vajaliku ettevalmistuseta inimesi ja koolitavad nad ise välja – 60% (aasta varem 50%)
Panustavad olemasolevate töötajate lojaalsuse tõstmisele ja voolavuse vähendamisele – 59% (64%)
Tõstavad põhipalga taset olemasolevate töötajate hoidmiseks ja uute leidmiseks – 56% (52%)
Panustavad värbamistegevustesse – 49% (39%)
Panustavad organisatsiooni maine kujundamisesse tööandjana – 47% (49%)
Korraldavad tööd töötajate vahel ümber, et katta tööjõuvajadust olemasolevate töötajatega – 46% (52%)
Investeerivad tehnoloogiasse, et vähendada tööjõuvajadust ja tõsta efektiivsust – 35% (28%)
Töötajate soove arvestades korraldavad ümber töögraafikuid vahetustega töö ebamugavuste leevendamiseks – 25% (24%)
Teevad otse tööpakkumisi teistes organisatsioonides töötavatele inimestele – 22% (12%)
Pakkuvad täiendavaid motivatsioonipakette (nt elukoht, transpordikorraldus vms), leevendamaks töö asukohaga seotud ebamugavusi – 18% (20%)
Võtavad tööle töötajaid riskirühmade seast (puuetega inimesed, pikaajalised töötud jt) – 16% (13%)
Kasutavad renditööjõudu ajutise tööjõuvajaduse katmiseks – 15% (17%)
Võtavad tööle töötajaid välisriikidest – 9% (10%)
Sõlmivad hooajaliste töötajatega pikemaajalisi lepinguid, et siduda neid organisatsiooniga aastaringselt – 8% (12%)
Jagavad tähtajalise töö osadeks ja värbavad sagedamini, et vähendada ajutise tööjõu voolavust – 3% (3%)
Allikas: Palgainfo Agentuuri 2016. aasta sügise uuring. Võrreldud 2015. aasta sama ajaga.
IT- ettevõtte juht: turul on turbulents
Programmeerimisettevõtte Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul käib IT-turul parimate töötajate värbamisel tihe rebimine, sest valitseb suur spetsialistide põud. Igal aastal jääb tema sõnul pea 700 spetsialisti puudu.
„Probleem vaatab meile vastu seal, kus ostetakse inimeste kvalifikatsioone. Torm nende inimeste peale on resonantsist väljas. Selge on see, et need, kes otsivad endale head spetsialisti, saavad igasuguste võrgustike kaudu inimestega otse ühendust võtta. Kuid siis on veel terve hulk nooremaid tegelasi, kes pole veel ettevõtte jaoks kõige suurema lisandväärtusega töötajad – nemad kävad end ise pakkumas ja tekitavad ettevõttes survet,“ rääkis Heinsoo turul toimuvast.
Tema sõnul selline rabelemine enne ei lõpe, kui IT-ettevõtted suudavad endale luua võimekuse integreerida tööle rahvusvahelisi spetsialiste. See tähendaks Heinsoo sõnul aga seda, et riik peaks oma hangetes ära kaotama eestikeelse spetsialisti nõude.
Heinsoo sõnul on sellist head-hunting'ut turul kogu aeg tehtud ja püütud paremaid ja mugavamaid tingmusi pakkuda. Kuid tema sõnul on oluline ikkagi ka töö sisu. Teine põhjus töö vahetamiseks hea spetsialisti puhul on ka see, kui on kauaks ühte kohta püsima jäädud.
„Need, kes edasi-tagasi saalivad, on värskelt tööturule sisenenud, paariaastase kogemusega – käivad ja pakuvad end ise ja tekitavad turbulentsi tööandjate vahel,“ rääkis Heinsoo.
IT-sektori spetsialistide palgad jäävad tema sõnul vahemikku 2000-5000 eurot. Järjest populaarsem on selles sektoris ka projektipõhist tööd OÜ alt teha erinevatele tellijatele.
Heinsoo sõnul saab IT-sektorisse spetsialistide juurdevool tulla vaid rahvusvaheliste töötajate siia meelitamise kaudu. „Ma ei näe põhjust, miks see turbulents ei peaks meil praegu jätkuma,“ lisas ta.
Tööd on selgelt rohkem kui töökäsi
Nortali värbamisspetsialist Baltimaades ja Põhja-Euroopas Käthe-Riin Tull pole viimasel ajal töötajate üleostmise hoogustumist märganud. „IKT sektoris on tööd selgelt rohkem kui töökäsi ning tööjõuturul on konkurents olnud stabiilselt tihe ja väga aktiivne juba pikemat aega,“ nentis ta. „On igati loogiline ja loomulik nähtus, et inimesed liiguvad ja vahetavad töökohta, otsides neile parimaid lahendusi ja huvitavamaid väljakutseid. „
Tema sõnul on vaja kogu aeg turul toimuvat jälgida ning on oluline teada, kes otsib parasjagu uusi väljakutseid ning keda Nortal soovib oma ridades näha. „IT sektoris ei saa keegi istuda ja oodata, et talent ta ise üles leiaks.“
Tulli sõnul loeb inimestele enim töö sisu ja selle laiem mõju ühiskonnaks, teiseks on oluline, et töökoht võimaldaks inimestel areneda ning meeldiv kollektiiv. „Organisatsiooniga liitumise põhjus on meie kogemuses ennekõike huvitav töö,“ märkis ta.
„Üks osa tööjõuturust on küll kogenud spetsialistid turul, kuid eriti praeguses talentide nappuses on oluline roll lisaks ka juurdekasvu toetamisel ja koolitamisel,“ märkis Tull. „Meie oleme Nortali suveülikooli programmi vedanud juba 12 aastat. Praegu töötab meil üle 50 spetsialisti, kes on alates 2010. aastast just nimelt selle programmi kaudu tulnud.“
„Eelistatakse küpset spetsialisti“
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhi Indrek Petersoni sõnul käib ka ehitusturul tihe rebimine heade spetsialistide nimel. „Tööd on nii palju, et mõned firmad ahmivad end lõhki ja hakatakse üle ostma,“ märkis Peterson.
Üleostmine sõltub tema sõnul majanduse seisust ja tööjõu defitsiidist. “Nii spetsialistide kui ka ehitustööliste hulgas jääb väljaõppinud spetsialiste vähemaks. Nõudlus on kasvanud,“ rääkis Peterson.
Tema sõnul on kasvanud ka nõuded, mida ehituse valdkonnas töötavatelt inimestelt nõutakse, mis on omakorda veelgi spetsialistide vajadust kasvatanud. „Haridussüsteem ei suuda nii palju toota, kui vaja on. Defitsiit kasvab ja siis ostetakse üle. Kas ühekordselt või pikemas plaanis. On ju hea võtta ahjusoe või küps spetsialist, kui ise õpetada või stipendiaat võtta,“ märkis Peterson.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum