Pooleli hoonele talveks müts pähe

Cramo Estonia AS tellingute osakonna juhataja Harri Drell kinnitas, et ajutiste katuselahenduste kasutamine ehitusobjektidel on tõusev trend. Sama kinnitas ka Telinekataja OY Eesti piirkonna juht Reijo Lausmäe – ajutiste ilmastikukaitsete kasutamine Eesti ehitusobjektidel on saamas tavaliseks.

Kasvu põhjusena tõid mõlemad spetsialistid esimesena välja muutuse kohalikus töökultuuris. Drell nimetas peamise eelisena ehituse töögraafikute sõltumatust ilmaoludest. Lisaks mainis Lausmäe töömeeste mugavust ja sellega kaasnevat paremat töötempot. Loomulikult läheb töö kiiremini, kui meestele vihm krae vahele ei saja ning tuul tööriistu ja materjale käest ära ei vii.

On ka objekte, kus täiendava kaitsekatuse paigaldamine võimaldab teha majal ära katuse- ja fassaaditööd nii, et majaelanikud saavad samal ajal majas sees elada ning peavad taluma vaid ehitusmüra, mitte ajutisele pinnale ja tagasi kolimisega seonduvaid probleeme.

Lausmäe sõnul tagab katete kasutamine ka parema ehituskvaliteedi. Kui välistada võimalikult paljudes ehitusetappides võimalus, et vihm konstruktsioonid märjaks kastab, on oluliselt vähem pretensioone ka töö tellijal ja ehitusjärelevalvel. Muu hulgas rääkis Lausmäe, et näiteks Soomes on seesuguste katete kasutamine sageli suisa kohustuslik ning ennustas, et ka Eestis jõutakse varem või hiljem sarnaste kvaliteedinõudmisteni.

Lihtsaim ilmastikukaitse variant on selline, kus tellingud kaetakse väljast kaitsekilega ning tellingute peale kinnitatakse katusekonstruktsioonid, mis on omakorda kaetud PVC-materjaliga. Selline lahendus kaitseb küll tuule ja sademete eest, kuid nn telgi sees on sama külm või soe nagu väljaski.

On ka lahendused soojema töökeskkonna tagamiseks, et saaks teha töid, mis on õhutemperatuurist sõltuvad. Drell meenutas üht objekti üle-eelmisest talvest, kus paigaldati tellingutele kahekordsed kattekiled. Nende õhuvahe tagas piisava soojusisolatsiooni ja kogu objekti maast suurte puhuritega küttes saavutati sisetemperatuuriks 5–6 soojakraadi, samal ajal kui väljas oli 16 kraadi pakast.

Ajutise kaitsekatuse rahalist kulu on raske välja tuua. Drelli sõnul on suurusjärgu mõttes lisakulu teist sama palju, kui kulub maja ümber tellinguringi rentimiseks. Suhteliselt sarnast suurusjärku pakub ka Lausmäe. Mõlema mehe sõnul tuleb olenevalt objekti keerukusest arvestada muutujaid, alates katuse mõõtudest ja silde pikkusest kuni rendiperioodi kestuseni.

Teisalt on jälle objekti arendaja ja ehitaja hinnata, kui palju maksab võit ehituskvaliteedis ja tööajas ja objekti ehitusgraafiku täpses järgimises.

Ehkki eelnevast võib tunduda, et ilmastikukaitsete komplekt oleks pigem vajalik suurtel ehitusobjektidel, lükkab Lausmäe selle eelarvamuse ümber. Tema sõnul ei ole midagi erakordset selles, kui eramajadele – ka väiksematele – ehituse ajaks moodulkatus peale pannakse.

Tallinnas puumaja renoveeriv Karel Kool OÜst KK Haket nentis, et ajutise katuse rentimise peamiseks põhjuseks oli maja katuse äärmiselt vilets seisukord.

Küsimuse peale, kas ehitustöödega ei oleks võinud suveni oodata, selgitas Kool, et eelistas läbilaskva katuse kohe kinni katta, mitte lasta veel pool aastat maja konstruktsioonidel vettida. Kuigi lahendus tundus esialgu täiendava kuluna, on ta tagantjärele otsusega rahul – sisuliselt osutus lisakuluks ainult moodulkatus, kuna tellingud, millele katus toetub, tuli paigaldada igal juhul.

Plusspoolel näeb Kool oma praktikas samu asju, mida ka tellingute rentijad on välja toonud – konstruktsioonid ja materjalid püsivad kuivad ning vihm ega lumesadu ei tekita objektil tööseisakuid.

Autor: Tanel Jaanimäe, kaasautor