Soome saab osa Hiina panda-diplomaatiast

Sellest anti teada täna Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Soome presidendi Sauli Niinistö kohtumisel.

„Tahan tänada president Xid usalduse eest, mis pandade kaitsel Soomele on osaks saanud,“ ütles Niinistö agentuuri Bloomberg vahendusel.

Soome Ähtäri loomaaed saab pandad laenuks 15 aastaks. Tavaliselt on Hiina taolise žesti eel ja järel käinud suuremad kaubandus– ja majanduskoostöö kokkulepped.

Visiidi käigus allkirjastati rida kokkuleppeid innovatsiooni, äri, investeeringute, kultuuri, hariduse ja muudes valdkondades. Niinistö sõnul võimaldab kohtumine Hiina presidendiga suhteid arendada väga erinevates valdkondades.

Hiina president markeeris omalt poolt huvi koostöö vastu Soomega Arktikas ning Hiina „One Belt One Road“ strateegia raames Euroopa ja Aasia ühendusteede arendamiseks.

Saabumisel Soome tõstis Hiina president esile, et Soome oli esimene lääneriik, mis Hiinaga kahepoolse kaubanduslepingu sõlmis. Soome on vahepeatus Xi Jinpingi teel esimesele kohtumisele USA presidendi Donald Trumpiga.

Kohtumine tõotab Soomele Hiinaga tugevamaid majandussidemeid, kuid saadab ka rea märgilisi sõnumeid. Kui USA pöörab protektsionismi, muutub Hiina jaoks tähtsamaks Euroopa – nii kaubanduspartnerina ja investeeringute sihtkohana kui ka partnerina kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamisel, kus USA uus valitsus samuti mitu sammu tagasi astub. Hiina ja Soome leiavad mõlemad, et vabakaubandus teeb riike rikkamaks, ütles Sauli Niinistö.

Soome on kohane peatuskoht nii vabakaubanduse kui puhta tehnoloogia vaatest. Soomes on ka Hiinat huvitav toore – puit, ja vastav kõrgel tasemel oskusteave.

“Soome riik saab tänavu 100 aastat vanaks ja see on selle aasta kõige olulisem visiit,” ütles Soome kaubanduskoja president Risto Penttilä. Ja visiit ei mõjuta üksi Soomet, vaid regiooni tervikuna. „Ma arvan, et sellel saab olema väga suur mõju Põhja-Euroopale, Põhjala regioonile,“ tsiteeris Bloomberg.

Soomes loodetakse visiidist nii turismi kasvu Aasiast kui ka uusi investeeringuid, ehkki suurt äridelegatsiooni Hiina presidendil seekord kaasas ei ole. Soome ettevõtjatega kohtutakse sellest hoolimata tänaõhtusel vastuvõtul.

Hiinale spetsialiseerunud Saksa analüüsifirma Merics koostatud pingerea järgi oli Soome Euroopa Liidus viies sihtriik, kuhu aastatel 2000-2016 suundusid Hiina otseinvesteeringud. (Eesti on selles pingereas tagant neljas). Soome tuli ka Hiina eelmise aasta suurim investeering Euroopa Liitu, kui Hiina Tencent ostis Jaapani Softbankilt 84% mängutootjas Supercell. Väiksemad osalused on Hiinal näiteks firmades JOT Automation ja Okmetic ning Põhja-Soomesse plaanivad hiinlased kahe biorafineerimistehase ehitamist, kirjutas Kauppalehti.

Soome loodab visiidist ka Hiina turistide arvu kasvu – Aasia suund on Finnairi ärimudelis kesksel kohal. Aastast 2010 on Hiina turistide arv kaks korda kasvanud.

Ja Hiina turg on ahvatlev Soome toidutootjatele – Atria teatas eelmise aasta lõpul, et on saanud loa sealiha eksportimiseks Hiina turule ning suveks peaks esimesed koormad kohal olema. Valio müüb Hiina piimapulbrit. Soome toidutööstuse liidu ETL juht Heikki Juutinen usub, et presidendi visiit aitab ekspordi kasvule kaasa.

„Hiina on neid riike, kus ukse avamiseks on vaja ministrite ja presidentide abi,“ ütles ta Kauppalehtile, mööndes samas, et lubade taotlemine turule pääsemiseks on väga vaevaline.

Soome tolli andmeil vähenes toidukaupade eksport Hiina mullu 14%, 37 miljonile eurole. Hiina toidukaupade import kasvas seevastu 15%, 25 miljonile eurole.

Kokku kasvas Soome eksport Hiina mullu 5 protsenti, 2,7 miljardile eurole, peamiselt metsandussektori tooted, masinad, seadmed, keemiatööstuse tooted. Import Hiinast – elektroonika, masinad, rõivad, jalanõud – kasvas protsendi võrra, 4 miljardile eurole. Hiina oli mullu Soome tähtsuselt viies kaubanduspartner.

„Me ei pruugi kõiki väärtusi jagada, kuid vabakaubanduse osas oleme ühel meelel,“ kommenteeris Bloombergile Hiina presidendi visiiti Soome Panga juhatuse liige ja endine Euroopa Komisjoni volinik Olli Rehn.

Soome välisministeeriumis Hiina kaubandussuhete eest vastutava Riitta Gerlanderi sõnul võivad visiidi raames jutuks tulla ka Soome talvespordikogemused. Hiinas 2022. aastal toimuvad taliolümpiamängud võivad tuua tööd Soome tehislume- ja jäämeistritele.

Kahe riigi suhetes pole kõik siiski pilvitu, osutab Kauppalehti ja tõstab esile, et näiteks kunstlikult suureks aetud terasetoodang Hiinas mõjutab negatiivselt ka Soome Outokumput ja SSABd. Vaidlusi lahendavad Soome eest EL ja WTO.

Mõnes Euroopa riigis, näiteks Saksamaal, kaalutakse juba Hiina investeeringute ohjeldamist. Soomes on Hiina investeeringud teretulnud, ütles Soome suurima ettevõtlusorganisatsiooni Suomen Yrittäjät juht Mikael Pentikäinen äsja Tallinnas intervjuus Äripäevale.

Soome meedia jaoks oli harjumatu, et kahe riigi presidendi kohtumisele järgnenud pressikonverentsil ei saanud ajakirjanikud küsimusi esitada. See oli pressikonverents Hiina tavade järgi.

Hiina president kohtub täna ka peaminister Juha Sipilä ja parlamendi spiikri Maria Lohelaga.

Pekka Koponen, kes tunneb Soome-Hiina kaubasuhteid juba 90ndatest aastatest ja juhib praegu konsultatsioonifirmat Spinverse, peab Hiina presidendi visiiti väga tähtsaks.

„See ei ole ekspordi edendamise visiit, kus tuuakse kohale konkreetsed ettevõtted. See visiit loob aluse pikaajalisele tööle, mis toetab seda, mida juba tehakse, ja sillutab teed uuteks algatusteks, näiteks tehnoloogiafirmade rahastamiseks,“ ütles ta Kauppalehtile.

Soome pole kaugeltki ainus Põhjamaa, mis püüab Hiinaga tihedamaid suhteid. Reedel on Hiinas visiidil Norra peaminister Erna Solberg, kaasas läbi aegade suurim äridelegatsioon.