Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tsahkna poolik võit

    Ühe valitsuserakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu kriisis toimus täna otsustav hetk. Nimelt pidi erakonna volikogu täna otsustama, kas toetatakse erakonna esimehe Margus Tsahkna ettepanekut muuta erakonna põhikirja või mitte ning kas ja millal kutsutakse kokku erakonna suurkogu.

    Volikogu otsustaski teha erakonna suurkogule ettepanekud põhikirja muutmiseks, kuid need ei olnud täies mahus sellised muudatused, mida soovis erakonna esimees Margus Tsahkna.
    Volikogu esimees Helir-Valdor Seeder selgitas pressiteate vahendusel, et kui seni valiti suurkogul kolm aseesimeest ja kandidaadid ei võinud samaaegselt eestseisusesse kandideerida, siis edaspidi valib erakonna esimees eestseisuse liikmete seast endale aseesimehed. See tähendab ühtlasi, et toetati muudatust eestseisuse liikmete arv kahandada seniselt 24-lt 21-le.
    Veel otsustati muuta uute liikmete vastuvõtmise korda. Selleks peab edaspidi olema uuel liikmel vähemalt ühe piirkonna juhatuse inimese isiklik soovitus või ta peab olema kohtunud piirkonna juhatusega. Hiljemalt 15 päeva enne suurkogu või piirkondliku üldkogu peab olema uus liige erakonda vastu võetud
    Viimasena kiideti heaks muudatusettepanek, mille kohaselt saab suurkogude vahelisel ajal vähemalt 100 erakonna liiget nõuda oluliste ühiskondlike valikute puhul nõuandvaid liikmehääletusi.  
    Veel otsustati muuta uute liikmete vastuvõtmise korda. Selleks peab edaspidi olema uuel liikmel vähemalt ühe piirkonna juhatuse inimese isiklik soovitus või ta peab olema kohtunud piirkonna juhatusega. Hiljemalt 15 päeva enne suurkogu või piirkondliku üldkogu peab olema uus liige erakonda vastu võetud. Viimasena kiideti heaks muudatusettepanek, mille kohaselt saab suurkogude vahelisel ajal vähemalt 100 erakonna liiget nõuda oluliste ühiskondlike valikute puhul nõuandvaid liikmehääletusi.
    IRLi reiting on aina langenud ja erakonnas on tekkinud kriis. Tekkinud on kaks leeri – ühte juhib esimees Tsahkna ja teist aseesiees Siim-Valmar Kiisler, kes on esimeest tugevalt kritiseerinud suutmatuses erakonna juhtimisega hakkama saada. Kahe leeri vaheline tüli sai alguse paar nädalat tagasi, kui Tsahkna tegi volikogule ettepaneku muuta erakonna põhikirja ja muuhulgas muuta kardinaalselt erakonna sisevalimiste süsteemi. Kui praegu on IRLi juhtkonna valimistel igal hääleõiguslikul liikmel neli häält, siis Tsahkna ideede elluviimise järel jääks neid igaühele vaid üks. Samuti tekiks ka e-hääletuse võimalus, et hääletada saaks ka need, kes valimistel ise füüsiliselt kohal olla ei saaks. Ka näeb Tsahkna, et erakonna eestseisus võiks olla 15 liikmeline praeguse 24 asemel.
    Vastaspoole, nn erakonna Res Publica leer Tsahkna nägemust aga ei jaga. Aseesimees Kiisler teatas, et enne kui minnakse kirvega erakonna põhikirja kallale, tuleks vana korra järgi valida uus juht. Nii ka tänasel volikogul otsustati. Kaks aastat erakonda juhtinud Tsahkna aeg ametis saab suve hakul läbi ja ees seisavad uued valimised. Erakonna suurkogu toimub 13. mail.
    Seeder ütles, et erakonna juhtorganid valitakse siis kehtiva põhikirja järgi. Tema sõnul saab põhikirja järgi kandidaate üles seada vähemalt 20 päeva enne suurkogu ja nimekiri suletakse 14 päeva enne valimisi.  „Esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik 50 erakonna liikme toetusallkiri. Muude suurkogul valitavatesse ametitesse kandideerijate ülesseadmiseks on vajalik kümne liikme toetus,“ selgitas ta.
    „Suurkogul on kõigi juhtorganite valimisel igal liikmel niipalju hääli kui on valitava kogu liikmete arvu ruutjuur. Kui ruutjuur pole täisarv, siis taandatakse valija häälte arv väiksemaks täisarvuks,“ rääkis Seeder. IRL-i põhikiri sätestab, et esimees valitakse salajasel hääletusel ja erakonna esimeheks on valitud kandidaat, kes saab üle poole hääletanute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.
    Muutus või mitte midagi
    „Kui valimiste korda ei muudeta ja kõik läheb vanaviisi edasi, siis mina erakonna juhtkonda uuesti ei kandideeri,“ ütles Tsahkna enne suurkogu. „Ma olen andnud lubaduse, et muudan esimehena erakonna juhtimise kaasaegsemaks ja et lõhun ära need valimisblokid, mis on erakonna nüüdseks tülli ajanud. Et ma kaotan ära häältega manipuleerimise, mis on paljudes liikmetes põhjustanud tunde, et neist pole kasu ja mis on neid seetõttu ka erakonnast eemale tõuganud,“ lisas ta.
    IRLi reiting polnud kiita ka veel siis, kui erakonna esimees oli praegune justiitsminister Urmas Reinsalu. Kaks aastat tagasi pidas Reinsalu kuu aega kestnud koalitsiooniläbirääkimisi SDE tollase esimehe Sven Mikseri ja endise peaministri Taavi Rõivasega, ent üsna varsti pärast valitsusleppele allakirjutamist võttis erakonna juhtimise üle Tsahkna. Erakond ootas kursimuutust ja maine paranemist, kuid selle asemel on isegi erakonna liikmed ise hakanud IRLi kritiseerima. Süüdistatakse, et IRL on kaotanud oma näo ja et Tsahkna pole oma ülesandega hakkama saanud.
    Kriis kriisi otsa
    Kas IRL on praegu aegade suurimas kriisis? „Meie ajaloos on igasuguseid kriise olnud. On ka häid päevi olnud,“ vastas Tsahkna. „Eks volikogu näitab, kas mul on piisavalt tuge, et midagi muuta.“ Tema sõnul on tugevalt tunda, et ühele seltskonnale tema lähenemine ei meeldi. „Neile ei meeldi põhikirja muutmine, sest see tähendaks ausat konkurentsi ja ideede võistlust, kuid just selleks ju me erakond loodud on. Erakond pole loodud sisevalimistel häältega manipuleerimiseks,“ rääkis Tsahkna. „Ma näen nende valusat reaktsiooni küll, kuid see näitabki, et mu ettepanek on olnud väga õige,“ lisas ta.
    Sel nädalal pöördus kriisis IRLi liikmete poole ka erakonna auesimees Mart Laar, kes teatas, et erakond peab ilmtingimata oma sisekliima korda saama, kuna erakonna õlul seisab ka valitsuse püsimine. Laar märkis kirjas, et kõikide valitsuse ideedega ei ole tarvis kaasa joosta ja toetas Tsahkna ettepanekuid muuta erakonna juhtimispoliitikat.
    Tsahkna kinnitas, et pinged erakonnas valitsuse tööd ei mõjuta. „Koguaeg on kõikidel pingelised ajad – sotsidel on pingeid olnud, Keskerakond on kriisis olnud. Kõik valitsusliikmed on siiski oma valdkonna spetsialistid ja me teeme oma tööd nii kuidas kokku lepitud on,“ ütles ta. Küsimuse peale, kuidas valitsuspartnerid IRLi kriisi kommenteerinud on, vastas Tsahkna, et polegi. „Üldiselt on nii et iga erakond peab oma siseasjadega ise hakkama saama ja oma nina keegi teiste asjadesse ei topi,“ ütles ta.
    Volikogu koguneb täna kell 11.00 Pirita TOP SPA hotellis.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Alphabeti head tulemused tekitasid järelturul ralli
Analüütikute prognoose ületanud Alphabeti majandustulemused kergitasid järelturul Google’i emafirma aktsiat üle tosina protsendi.
Analüütikute prognoose ületanud Alphabeti majandustulemused kergitasid järelturul Google’i emafirma aktsiat üle tosina protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Majandusminister: Bolti president siin eksib, eelnõud kirjutavad ikka ametnikud
Platvormitöö direktiivi ja Bolti lobistamisega seoses näeb majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et ettevõtete eest seismine ongi avalik huvi ja ministeerium on toiminud õigesti.
Platvormitöö direktiivi ja Bolti lobistamisega seoses näeb majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et ettevõtete eest seismine ongi avalik huvi ja ministeerium on toiminud õigesti.
Euroopa gaasikauplejad muretsevad juba järgmise talve pärast
Gaasituru kauplejad on pärast 2022. aasta hinnatippu taas läinud murelikumaks, vahendab Bloomberg.
Gaasituru kauplejad on pärast 2022. aasta hinnatippu taas läinud murelikumaks, vahendab Bloomberg.