Siseriikliku raudtee ellujäämine maksab 14 miljonit lisaeurot aastas

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 26. aprill 2017 kell 8:10
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siseriikliku raudtee ellujäämine maksab 14 miljonit lisaeurot aastas
Foto: Andres Haabu
Eile oli transiidikomisjonis ühe olulise teemana arutlusel raudteetaristu kasutustasud ning analüüs näitab, et siseriikliku taristu praeguse kvaliteedi säilitamiseks on vajalik aastas otsest finantseeringut riigieelarvest vähemalt 14 miljonit eurot, teatas Eesti Raudtee pressiteates.
Transiidikomisjoni istungil oli muu hulgas arutlusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasud ning üleminek Euroopa Liidu raudteedirektiivis ettenähtule nende arvestamisel. Tehnilise Järelevalve Amet tutvustas uusi tasude põhimõtteid ning tõi esile, et 2016. aastal jäi Eesti Raudteel viimastel aastatel toimunud kaubamahtude languse ning sätestatud tariifilae tõttu saamata 47% lubatud kulude kattest.
AS Eesti Raudtee juhatuse liige Toomas Virro sõnul jätkub sama tendents ka sel aastal, mistõttu ei ole olemasoleva raudteetaristu hooldus- ja renoveerimistöödeks ilma riigi lisatoetuseta piisavat rahalist katet. Virro ütles, et minister juhtis kohtumisel positiivse arenguna tähelepanu sellele, et riigieelarve strateegias 2018-2021 on ette nähtud Elroni poolt taristu kasutamise kulude lisakompensatsioon Eesti Raudteele.
“Samas oli minister sunnitud nentima, et hetkel ei ole eelarvestrateegias kajastatud summasid, mis võimaldaksid tagada AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu, kuigi selline riigi kohustus tuleneb 2016. a vastu võetud raudteeseaduse muudatustest,” märkis juhatuse liige Virro.
AS Eesti Raudtee analüüs, mille on heaks kiitnud ministeeriumi spetsialistid, näitab, et vajalike hooldus- ja renoveerimistööde tegemiseks ning siseriikliku raudtee olemasoleva kvaliteedi säilitamiseks on vajalik perioodil 2018-2021 otsest finantseeringut riigieelarvest minimaalselt 14 miljoni eurot aastas.
“See ei ole investeering, mis tooks tehnoloogilise pöörde või järsu kvaliteedihüppe, vaid võimaldab jätkata töökindlat rongiliiklust pealinnast Paldiski, Narva, Koidula ja Valga suunal ning tagada reisirongidele tänase 120 km/h liikumiskiiruse,” ütles Virro.
2014. aastal hindas konsultatsiooniettevõte Ernst & Young oma analüüsis minimaalseks aastaseks investeerimisvajaduseks 31,7 miljonit eurot, mis tagab olemasoleva raudteetaristu hoolduse, arengu ja töökindla kvaliteedi.
“Transiidikomisjoni istungil suhtuti probleemi tõsiselt ning loodan, et valitsus jõuab lähikuudel teema sisulise aruteluni. On selge, et rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu planeerimise kõrval peab ka tagama inimestele Narvas või Põlvas kiire rongiliikluse ning üldise kvaliteetse ühenduse kaubavedude jätkumiseks,” lausus Eesti Raudtee esindaja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum