Danske teenis 0,3 miljonit rohkem

Danske Banki Eesti filiaali juht Ivar Pae ütles, et perioodi kasum kasvas laenukahjumite ümberpöördumise tõttu 9%, mis tulenes portfellide kvaliteedi paranemisest.

„Eesti majandus on viimaks väiksema majanduskasvu perioodist taastunud. Pärast objektiivsete välistingimuste põhjustatud aeglustumist viimastel aastatel ootame nüüd Eesti majanduse kiiremat arengut ja loodame järgmistel aastatel mõõdukat kasvu näha. Seda peegeldab ka viimasel ajal paranenud ärikliima,“ kommenteeris Pae.

Pangajuhi sõnul oodatakse viimasel väga tagasihoidlikuna püsinud ettevõtete investeeringute kasvu. "Tootmisvõimsuse ärakasutamine on jõudnud kriisijärgse tipu lähedale, seega on olemas selge vajadus investeerida tehnoloogilistesse uuendustesse ja lisavõimsusesse," ütles ta.

Panga tulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 19%. Puhta intressitulu vähenemine on seotud negatiivsete intressimäärade keskkonna jätkumisega. Teenustasu- ja kauplemistulu on kahanenud klientide mõnevõrra väiksema aktiivsuse ning Eesti varahaldusettevõtte müügiga kaasnenud väärtpaberitulu vähenemise tõttu.

Panga tegevuskulud kasvasid 4% seoses pangandustegevuse ning IT-kulude suurenemisega. Samal ajal vähenesid palgakulud 4%.

Kulu-tulu suhtarv oli 64,5% (aasta varem 50,3%). Jaotatud omakapitali tootlus oli 12,0% (11,7%).

Laenuportfelli netomaht kasvas 2 miljoni euro võrra. Hoiuste maht vähenes 404 miljoni euro ehk 44% võrra. Hoiuseportfell on kahanenud, sest praeguses negatiivses intressikeskkonnas on pangal mõistlikum kasutada pangandusgrupiüleseid finantseerimislahendusi, mitte kasutada selleks institutsionaalseid kliente kohalikult turult.

2017. aasta esimeses kvartalis ei arvestanud Danske Bank laenude väärtuse lisalangust, kuna laenuportfelli kvaliteet oli väga hea. 31. märtsil moodustas akumuleeritud laenude väärtuse langus 7,8 mln eurot ja väärtuse languse suhe laenuportfelli oli 0,9% (1,3%).