SEB suletud fondidest ootab osa kliente raha tagasi

SEB Varahaldus teatas möödunud oktoobris, et kavatseb investorite huvipuuduse tõttu likvideerida nende valitsetavad eurofondid. Kuni finantsinspektsioonilt likvideerimisloa saamiseni sai teha tehinguid fondi osakutega tavapärases korras, samuti neid tagasi müüa. Detsembris teataski SEB Varahaldus loa saamisest. Likvideerimismenetlus algas teate avaldamisele järgnevast päevast ehk 20. detsembrist.

SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu sõnul kasutas likvideerimismenetluse eelset perioodi osakute müümiseks tavapärases korras umbes 2/3 fondidesse raha paigutanud klientidest. Ülejäänud kolmandikul, kes mingil põhjusel oma osakuid maha ei müünud, tuleb raha kättesaamisega oodata likvideerimisprotsessi lõpuni, mis kestab kuni kuus kuud. Äripäevale teada on nende seas ka neid, kelleni oktoobrikuine teade planeeritavast likvideerimisest mingil põhjusel ei jõudnud ning kes ei jõudnud seetõttu piisavalt kiiresti reageerida.

Kokku oli nelja fondi peale kliente umbes 1200, varade maht natuke üle 7 miljoni euro.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing selgitas, et fondide likvideerimisest teatati kaks kuud ette ja klientidel oli võimalus selle aja jooksul enda raha kätte saada. Nüüd käib likvideerimisprotsess, mis kestab kuni kuus kuud. Lõpliku varade jaotamiskava peaks Kunsingu sõnul otsustama juuni alguses toimuv nõukogu koosolek, võimalik, et seda jõutakse teha ka varem.

Likvideerimisel on neli fondi, mille varad on ligikaudu 99% ulatuses müüdud. Müümise käigus Kunsingu sõnul varade hinnad praktiliselt ei muutunud. Tagasi oodatakse ka erinevatest riikidest tulumaksutagatisi. „Antud juhul peamiselt Poolast, kuna me oleme sealt saanud dividende, siis nendelt on maha võetud tulumaksu liiga palju ja nüüd me üritame tulumaksu tagasi saada, et seda fondi allesjäänud osakuomanikele ka välja maksta. See summa ei ole väga suur ja märkimisväärne, kuid me tahaksime asja korda saada,“ selgitas Kunsing.

Fondide varad on enamasti rahas, mistõttu ei kaasne Kunsingu kinnitusel varade kättesaamisega riske. Ostjat pole suudetud leida ühele positsioonile ühes Trigoni valitsetavas kinnisvarafondis ja see tuleb SEB Varahaldusel portfellidest välja osta, sest selle tähtaeg ei ole veel saabunud. Lisaks oodatakse ühes fondis Poola maksuametilt tagasi ligikaudu 5000 eurot. „Likvideerimismenetlus on aeganõudev ning sellepärast sai ka klientidele teada antud, et nad saavad enda osakud varem maha müüa“ ütles Kunsing.

„Nendel, kes tahtsid selliseid probleeme vältida, oli likvideerimine teada ja neil oli võimalus väljuda. Tegime enda arvates rohkem kui seadus ette näeb,“ sõnas Kunsing ja lisas, et seadusest tulenevalt võiks tegelikult kliente teavitada ka alles siis, kui likvideerimisluba on saadud ja investoritel pole enam midagi teha. Nemad püüdsid aga klientidele vastu tulla ja teavitasid neid likvideerimise kavatsusest avalikult ja võimalikult pikalt ette. Teated avalikustati Eesti Päevalehes ja panga kodulehel ning investorid said personaalsed teated.

Äripäeva poole pöördunud klient ütles, et temani teated õigel ajal ei jõudnud ning ta avaldas hiljem soovi, et raha kantaks tema kontole. Seda aga ei tehtud. Kunsing selgitas, et kliendid võivad seda soovi avaldada, kuid seadus ei luba fondist raha välja kanda enne likvideerimismenetluse ametlikku lõppu – siis, kui ettevõtte nõukogu on varade jaotuse kinnitatud. Selleks on aega kuus kuud alates likvideerimismenetluse algusest ning kellelegi vahepeal eraldi seda raha ei kanta.

SEB Varahaldusel pärast nende fondide sulgemist Eestis rohkem registreeritud eurofonde pole. „Keskendume ainult pensionifondidele ja jätkame Ida-Euroopa aktsiavarade valitsemist Luksemburgis ja Rootsis, kuna globaalsetel investoritel on nende vastu märkimisväärne huvi säilinud,“ ütles Kunsing.