Ka loll juht vastutab

11. mai 2017, 10:30
Juhatuse liikme teadmatusest tekitatud varaline kahju on õiguslikult karistatav, ütles advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170511/USEFUL/170519956/AR/0/AR-170519956.jpg

Vandeadvokaat Marko Saag soovitab ettevõttes tekkinud kahju juhatuse liikmelt välja nõuda, sest vastasel juhul riskib ettevõte maksukohustuse kaelasaamisega.

Peale advokaadiameti advokaadibüroos ATTELA ka rahvusvahelise maksunduse lektori rolli pidav Saag rääkis Äripäeva, raamatupidaja.ee ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu korraldatud sisekontrolli konverentsil, et juhatuse liikmel on kohustus korraldada ettevõtte tegevust nõnda, et ettevõtte vara säiliks ega tekiks varalist kahju. Sellised kohustused võib tema sõnul jagada detailseteks ja üldisteks.

Detailsed kohustused näevad ette sisekontrolli kehtestamise ja kontrollimeetmete kasutusele võtmise, mis tagavad, et ettevõtte vara ei halveneks.

Üldise kohustuse all mõistetakse hoolsuskohustust, mille järgi vastutab juhatuse liige kogu tekitatud kahju – nii reaalselt tekitatud materiaalse kahju kui ka saamatu jäänud tulu – ulatuses. Juhatuse liikme saab vastutuse alla võtta, kui ta on rikkunud äriseadustikust tulenevaid kohustusi, sealhulgas hoolsuskohustust, on tekitanud oma tegevusega ettevõttele varalist kahju ning kui rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

„Üks asi on selge: kui sa ei täida juhatuse liikmena oma kohustusi ega järgi hoolsusstandardit, siis sa vastutad. Sa vastutad tekitatud kahju eest füüsilise isikuna ja ettevõttel on õigus sind hageda,“ märkis Saag.

Ta lisas, et õigus hageda on üldreeglina äriühingul, mitte võlausaldajal või mõnel kolmandal isikul. Kuid kui juhatuse liikme tegevusetus tekitas otseselt kahju ka võlausaldajale või kolmandale isikule, siis on kolmandal isikul teatud juhul võimalik minna kohtusse ka otse juhatuse liikme vastu.

Probleemide ring on lai

Kui juhatuse liige ei täida hoolsuskohustust, siis sellega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed. Esiteks võidakse juhatuse liiget hageda, kui ta ei ole teatud asju teinud. Teiseks, kui ettevõte ei nõua juhatuse liikmelt kahju sisse ja võtab seda kui inimlikku eksitust ja teeb noomituse, siis kohtupraktikas loetakse selliseid asju maksuõiguslikult erisoodustuseks.

„Kui te loobute nõudest töötaja või juhatuse liikme vastu, siis seda loetakse erisoodustuseks, mis kuulub maksustamisele,“ hoiatas Saag.

Või näiteks kui juhatuse liikme hooletuse tõttu tehti maksuotsus ja ettevõte ei maksa seda ära ja see läheb vaidlustamisele, siis võidakse teha juhatuse liikmele kui füüsilisele isikule vastutusotsus.

Mida tähendab korraliku ettevõtja hoolsus?

Juhatuse liige peab esiteks tegutsema heas usus ja olema informeeritud. Teiseks peab tema tegevus olema kooskõlas seadusega. Kolmandaks ei tohi ta võtta põhjendamatuid riske ja neljandaks peab ta tegutsema juriidilise isiku huvides.

Saagi arvates on kõige parem sisekontrolli meede see, kui võetakse tööle usaldusväärsed inimesed, kes loovad eeskujuliku töökultuuri.

Mida heas usus käitumine praktikas tähendab?

Saag toob näiteks riigikohtu lahendi, kus öeldakse, et juhtimisorgani liikme hoolsus tähendab seda, et juhtimisorgani liige täidab oma peamisi ülesandeid hoolsusega, mida mõistlik inimene sarnasel positsioonil samasugustes tingimustes teeks.

Teisisõnu, kui keegi vastutab sisekontrolli eest ja ta on juhatuse liikme positsioonis, kuid on jätnud midagi tegemata ja ettevõttele tekib kahju, siis ta ei saa öelda, et ta seda ei teadnud või ei osanud ette näha. Ettevõttel on igal juhul õigus hagi esitada.

„Kui tavapärane mõistlik selle valdkonna eest vastutav inimene oleks pidanud selle peale tulema, et protsess tuleb niimoodi teha või reeglid tuleb selliselt kehtestada või neid tuleb selliselt järgida, siis kui te ei teinud seda, mida tavapäraselt mõistlik inimene oleks teinud, siis te vastutate.“

„Te peate käituma alati vähemalt keskmise tavapäraselt mõistliku inimese tasemel. Loll olla ei ole mingi vabandus, päriselt!“ juhtis Saag tähelepanu.

Mida tähendab nõue käituda informeeritult?

Käituda informeeritult tähendab seda, et juhatuse liige peab ennast harima ja viima end kurssi erinevate küsimuste ja lahendustega, ta peab olema informeeritud ja ta ei tohi võtta põhjendamatuid riske.

Kui juhatuse liige on otsustanud kasutada riskide maandamiseks spetsialisti abi, siis peab ta olema absoluutselt kindel selles, et tegu on kõige targema, kõige parema ja kõige mõistlikuma inimesega. „Lolli nõustaja valimine ei päästa teid!“ ütles Saag.

Ja põhjendas seda nii: „Kui sa lähed lihtsat teed pidi ja võtad esimese ettejuhtuva, siis keskmiselt mõistlik inimene ei ostaks sisse sellist teenust.“

Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt

Üldreeglina vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt, mis tähendab, et kõik juhatuse liikmed vastutavad koos kohustuste täitmise eest, muu hulgas ka sisekontrolli kehtestamise eest.

Saagi sõnul saab juhatuse liikme vastutust piirata juhul, kui on jagatud ära vastutusvaldkonnad ja on fikseeritud, et üks tegeleb sellega ja teine sellega. Sellisel juhul on võimalik isikute kaupa vastutust jagada.

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepanemisest, mitte rikkumisest teada saamisest, kommenteeris Saag.

„Kui te tuvastate juhatuse liikme vastutuse ja juhatuse liikme rikkumise, siis tegelikult peaks ettevõte selle kahju sisse nõudma. Kui seda ei tehta, siis toob see kaasa maksukohustuse,“ lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. May 2017, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing