SEB: Eesti majanduskasv kerkib 2,2 protsendile

SEB uuenenud majandusprognoos Nordic Outlook vaatab maailmamajanduse lähitulevikku varasemast optimistlikuma pilguga. Kuigi populistlike ja protektsionistlike poliitikute esiletõus on viinud ebakindluse majanduspoliitika arengusuundade suhtes enneolematult kõrgele, ei ole paljud kardetud ohud reaalsuseks saanud. Poliitilisi riske aitab tasakaalustada arenevate riikide majanduskasvu tugevnemine ja globaalne investeerimisaktiivsuse tõus.

Maailma kõige jõukamate riikide, 35 OECD liikmesmaa, keskmine majanduskasv küündib tänavu 2,1% ja 2018. aastal 2,2%ni. Kõrged kindlustundeindikaatorid viitavad võimalusele, et kasv võib olla isegi kiirem. Samas vajavad lahendust mitmed majanduspoliitilised võtmeküsimused: varanduslik ebavõrdsus, vananev rahvastik ning töökohtade kadu sektorites, mida mõjutab digitaliseerimise ja automatiseerimise võidukäik.

Ameerika Ühendriikides on kooskõlas ekspertide ootusega osutunud Donal Trumpi julgemad majanduspoliitilised ideed praktikas rakendamatuks ja Ühendriikide president näib mitme teema suhtes seetõttu suunda muutnud olevat. Tugeva tööturu ja suurenenud kapitalikulutuste tõttu peaks USA majandus kasvama 2017. aastal 2,3% võrra, mis on märkimisväärne paranemine võrreldes 2016. aastaga. 2018. aastaks ootame Ühendriikides 2,5% suurust SKP tõusu. Kuigi mõned prognoosijad on Ühendriikidele ennustanud ka kiiremat kasvu, jääme SEBs skeptiliseks eelarvestiimulite suuruse osas, mida Trump suudab kongressis läbi suruda. USA tööturul muutub olukord sellegipoolest veelgi kitsamaks: töötus langeb pea 4% tasemele ja palgakasv kiireneb 3,5%ni aastas.

Arenevate riikide majanduste kohanemisprotsess uute oludega on nad muutnud vähem sõltuvaks USA Föderaalreservi intressipoliitikast, kuid kõrge võlatase ja poliitilised riskid kätkevad endas ohtu. Hiina SKP kasvab tänavu 6,7% ja 2018. aastal 6,3%. Olukord paraneb selgelt töötlevas tööstuses ja ehituses, kuid riigi survel on oodata krediiditingimuste rangemaks muutumist. See küll piirab Hiina kasvu, kuid tasakaalustab samas majanduslikke riske.

Nii Brasiilia kui ka Venemaa väljuvad sellel aastal majanduslangusest, toetudes toorainehindade taastumisele. Majanduskasv saab olema kiireim Indias, kus vastaka rahareformi kõrval on valitsus võtnud ette ka majanduskasvu soosivaid samme.

Euroopa majandust elavdab tugevam tööturg ja investeerimisaktiivsuse tõus. Euroala riikide keskmine majanduskasv saab nii 2017. kui 2018. aastal olema 2,0%, seejuures on kasv laiapõhjaline. Hirmud poliitilise ebakindluse ees on mõnevõrra hajunud, kuna mitmed olulised valimised on populistide jaoks osutunud ebaedukaks. Täna ei tundu, et ka Saksamaa parlamendivalimised suudaksid seda olukorda väärata. Pikaajalisemad ohud on siiski ilmselged. Prantsusmaa uus poliitiliselt vähekogenud president peab otsima kompromisse nii lõhestunud ühiskonnas kui ka poliitikute vahel, taustaks nõrk majandus ja kõrge töötus. Teiste riikide seast paistab nii finants- kui poliitiliste ohtude poolest silma Itaalia.

Põhjamaade majanduskeskkond jääb lähiaastail soodsaks. Rootsi senine ülikiire majanduskasv võtab küll hoogu maha, kuid aeglustumine on varem oodatust tagasihoidlikum. 2017. aastal suureneb Rootsi SKP prognoosi kohaselt 3,1% ja 2018. aastal 2,6%, mis teeb Rootsist endiselt ühe kõige kiiremini kasvava majandusega riigi Euroopas. Varasemate aastate hoopidest on kosumas ka Soome ja Norra. Tugevneva investeerimisaktiivsuse ja kõrge majandusliku kindlustunde tõttu oleme tõstnud Soome kasvuprognoosi ja ootame põhjanaabritele 2017. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,7% suurust SKP kasvu. Kapitaliinvesteeringud on paranemas ka Norras, kus majanduskasv piirdub nii 2017. kui 2018. aastal siiski veel 1,4%ga.

Eesti on üks enim ekspordist sõltuvaid riike kogu Euroopas, mistõttu on kiirem majanduskasv euroalal ja Põhjamaades meie jaoks äärmiselt soodne. Võrreldes varasemate aastatega muutub Eesti majanduskasv veidi laiapõhjalisemaks, seda nii tänu tugevamale ekspordile kui investeeringute taastumisele. 2017. aasta suhtes säilitab SEB prognoos siiski ettevaatlikkuse, eeldades 2,2% suurust majanduskasvu. Aasta esimeses pooles võib kasvutempo olla sellest siiski kiirem ja soodsa konjunktuuri jätkumisel, ei saa välistada vajadust ootusi tõsta.

Suureks muutuseks Eesti majanduses, võrreldes varasemate aastatega, on inflatsiooni taastumine, mis küündib prognoosi kohaselt tänavu 3%ni. Kiire inflatsioon hakkab piirama eratarbimise kasvu, kuid et palgakasv püsib hoogne ja majapidamiste kohanemine hinnatõusuga on järkjärguline, ei ole kasvutempo aeglustumine liialt järsk. 2018. aastal hoogustub uuesti nii eratarbimine, kui kiireneb majanduskasv, mida võimendavad poliitilised otsused, nagu tulumaksureform ja suured riiklikud investeeringud. Riigi jõuliste sammude varjuküljeks võib saada kapitali ja tööjõu liikumine sisetarbimisega seotud harudesse, mis pikaajalises plaanis Eesti konkurentsivõimet pigem kahjustab.

Teiste Balti riikide käekäik jääb sarnaseks Eesti omaga. Läti ootab maksureformi toel 3,5% suurust majanduskasvu nii 2017. kui 2018. aastal. Üle 3% majanduskasvu ootab ka Leedu, kus sarnaselt Eestile on murekohaks tõusmas kiire palgakasv ja ettevõtete võime sellega piisavalt kiiresti kohaneda.