Tulusid tuuakse rohkem varjust välja

Maksuameti andmetel on eraisikute seas hoogustunud maksulaekumine läbi sõidujagamisplatvormide ja kinnisvara ühisrahastusplatvormi EstateGuru. Uberi ja Taxify kaudu teenitud tulu deklareeris 319 inimest varasema 69 asemel ning deklareeritud summa suurenes 67 800 eurolt 450 000 euroni. EstateGuru kaudu deklareeris 581 isikut summas 77 697 eurot.

Taxify kaasasutaja Martin Villig arvas, et maksude deklareerimisel on arenguruumi veelgi ja paari aasta pärast võiks juba enamik sõidujagajaid oma tulusid maksuametiga jagada. Villigi sõnul võiks olla eraisikutest juhte veel mõnisada, kes seda teha võiksid. Tihedamalt sõite tegevatel juhtidel soovitavad nad hakata kas FIEks või registreerida OÜ. „Siis nad saavad ka kulusid maha arvestada. Auto ja kütuse ja muid kulusid,“ ütles ta.

Villigi hinnangul on peamiselt muutunud inimeste suhtumine maksude maksmisesse ning tulude deklareerimine on tehtud lihtsaks. Maksuamet pakkus nii nende juhtidele kui ka teistele erinevate platvormide kaudu tulu teenijatele tänavu rohkem eeltäidetud andmeid.

„Ma arvan, et nagu ka taksojuhtide puhul, on mingi segment inimesi, kes seda ikkagi täna veel üritab vältida, aga me näeme, et see trend on kindlasti väga positiivne ja kasvab aastas kordades. Ma usun, et paari aasta pärast ilmselt enamik inimesi seda juba teeb,“ lisas Villig.

Ta ütles ka, et kui vaadata kogu taksonduse sektorit, oli kolm aastat tagasi Taxify alustades kaardimaksete osakaal umbes 10 protsenti, nüüd aga ligikaudu 50 protsenti. „Sularahapõhine tööstus on muutumas väga palju läbipaistvamaks. Raha liigub kaardimaksete ning inimeste pangakontode kaudu ja see juba tegelikult ise distsiplineerib maksude maksmist.“

Eluruumi üürimisest saadud tulust kuulus maksustamisele varasema 100 protsendi asemel 80, mis oli maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde hinnangul põhjus, miks tänavu deklareeris eluruumi üürimise ja muu renditulu 1564 inimest rohkem kui aasta varem. Maksustamisele kuuluv summa vähenes mullusega võrreldes aga 1,5 miljoni euro võrra.

Udde ütles, et deklareerijate arvu kasv näitas, et seadusemuudatus tõi pildile oluliselt rohkem deklareerijad. „Maksukohustus tervikuna küll langes, kuid tulude nii-öelda põranda alt osaline välja tulek on kindlasti positiivne, mis pikemas perspektiivis kasvatab ka riigitulusid.“

Kinnisvarabüroo 1Partner elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on üüriturul endiselt probleem, et ei teata kui palju eraisikud elamispindu siiski välja üürivad. „See on justkui oma südametunnistuse asi, eriti kui on kahe eraisiku vahel. Üldteada on, et paljud seda paraku ei deklareeri.“

Oiderma ütles, et üha rohkem on aga neid, kes kinnisvarasse investeerivad ja on teinud endale OÜ. Nii ei lähe nende üüritulu eraisikute statistika alla. „Ma kahtlustan, et need võivad olla päris suured numbrid, mis on eraisiku statistika alt välja läinud. Ma viskan praegu hüpoteetiliselt õhku, et vabalt võivad olla 15-20 protsenti endistest eraisikutest üürileandjatest tänaseks teinud endale OÜ. Mõnel on ka isegi ühe korteri pärast OÜ olemas.“

Oiderma arvates ei ole 80 protsendi üüritulu maksustamine piisav muudatus nende jaoks, kes enda üüritulu varjavad. „Ma hästi ei usu, et see on praegu see mootor. Kes tahab maksude pealt kokku hoida, sellel ei ole vahet, kas on üks või teine number maksta.“

Ta lisas, et pigem on paranenud üleüldine maksude maksmisesse ja ka pankade laenupoliitika. „Inimestel on kasulikum omada legaalseid sissetulekuid. Üleüldine nihe on toimunud ja see mängib isegi suuremat rolli kui soodustused.“