Sain kahjumit

Täpsemalt kahanes minu portfell möödunud kuul 1,73 protsenti ning selle väärtus oli juuni lõpu seisuga 275 743,16 eurot. See tähendab, et kuu ajaga jäin 4866,75 euro võrra vaesemaks.

Juunis oli minu portfelli suurim langeja Apple, mille turuväärtus kahanes 5,97 protsendi võrra. Samuti kaotasid väärtust Statoil (–5,87%), Apranga (–4,14%) ja Tallink (–3,54%).

Minu portfelli suurimad tõusjad olid kodumaine kasiinoettevõte Olympic Entertainment Group ja Warren Buffetti konglomeraat Berkshire Hathaway. Hea üllatuse valmistas mulle ka veel eelmistel kuudel miinust näidanud Baltic Horizon Fund.

Möödunud kuul sain ka dividende. Kõige kopsakam summa ehk 743,27 eurot potsatas minu kontole Norra lõhekasvatajalt Leroy Seafood. Natuke rohkem kui 100 eurot tuli Statoililt ja USA tehnoloogiahiid Microsoft andis minu portfelli 87,77 eurot. Esimese dividendi sain ka Brasiilia fondilt (EWZ), mis on minu portfellis olnud vaid nädalapäevad. Lisaks laekus mu kontole 122,5 eurot intressitulu Inbanki allutatud võlakirjadest.

Juuni suursündmus oli minu jaoks hoopis uus tehing. Soetasin 19. juunil New Yorgi börsilt dollaris kaupleva ja Brasiilia käekäigule panustava ETFi 100 osakut hinnaga 34,61 dollarit tükk. EWZi sümboli alt leitav börsil kaubeldav fond investeerib suurtesse ja keskmistesse Brasiilia ettevõtetesse ja hõlmab 85 protsenti turust.

Suurima osakaalu instrumendist moodustab finantssektor ja ETFi aastane haldustasu on 0,63 protsenti ning dividenditootlus 1,7 protsenti. Soovisin selle ostuga panustada regiooni majanduse taastumisele.

Suurt huvi Brasiilia vastu tundsin viimaste aastate sündmuste tõttu. Riigi majandus on olnud mitu aastat järjest sügavas languses, inflatsioon ja intressimäärad on kõrged ja tööpuudus suur. Nõudlus toorainete järele on vähenenud, hinnad langevad, korruptsioon lokkab. Usun, et Brasiilia börs on maailmas üks vähestest, mida lahutab kõigi aegade tipust tükk maad.

Lootust helgemale tulevikule annab mulle Brasiilia korruptsioonivastane võitlus, mis on juba andnud tulemusi. Töös on majandusreformid ja poliitilise kriisi kiuste näitab majandus elavnemise värke. Aastatagusega võrreldes on ka inflatsioon aeglustunud. Seega usun, et riski-tulu suhtel pole väga viga.

Minu portfelli üks suurim langeja oli Statoil, mille turuväärtus kahanes 5,87 protsendi võrra. Aasta algusest on aktsia langenud pea 12 protsenti. Norra naftafirma käekäiku mõjutab viimastel kuudel tublisti langenud musta kulla hind.

Positiivsust lisab minusse tõsiasi, et Statoil on hoolimata raskest turuolukorrast käivet ja kasumit mitmekordistanud. Puhaskasum kasvas võrreldes möödunud aasta kevadega 0,4 miljardi dollari võrra ja tootmismaht kasvas 5 protsenti. Lisaks suutis naftakontsern aasta esimeses kvartalis võlakoormat vähendada: 35,6 protsendilt 30 protsendile.

Samuti vallutab naftahiid usinalt uusi alasid. Näiteks on plaanis 2020. aastal hakata naftat kaevandama Norra merest Njordi ja Bauge piirkonnast. Lisaks plaanitakse kolmekordistada tootmine Brasiilias, kus Statoil tegutseb praegu peamiselt Peregrino naftaväljal. Sinna on investeeritud juba üle 10 miljardi dollari, mis teeb neist Brasiilias suurima välismaise naftatootja. Kuna Statoil plaanib Brasiilias veelgi laieneda ja võidelda Carcara leiukoha uue "omaniku" koha pärast, ei näe ma aktsiale ka tulevikus suurt ohtu. Samuti ka mitte suurt kasvu.

Praeguse riski-tulu suhte juures, kus Statoil moodustab minu portfellist ligikaudu 3 protsenti, plaanin ettevõtet edasi hoida.

Portfelli suurim kukkuja oli USA tehnoloogiahiid Apple, mille aktsia odavnes pea kuus protsenti. Õunafirma hinnasihti on langetanud ka analüütikud.

Leitakse, et Apple’i aktsia hinda on juba praegu sisse arvestatud sügisel turule tulev uus iPhone. See tähendab minu jaoks, et suurt aktsia hinna kallinemist oodata ei ole. Teisalt, kui uus toode peaks investoritele pettumuse valmistama, väljendub see kindlasti ka aktsia hinnas.

Samuti nähakse uue iPhone’i kasutajate hulgas peamiselt neid, kes on Apple’i toodetega juba harjunud ja neid iga päev kasutavad. Uute klientide märkimisväärset kasvu seejuures ei ennustata.

Seetõttu on näiteks Mizuho Securities alandanud õunafirma hinnasihi 160 dollarilt 150 dollarile. Negatiivsemalt meelestatud analüütikud leiavad, et Apple’i aktsia õiglane väärtus on 145 dollari juures ja paljud reitingufirmad on andnud õunafirmale ka neutraalse ostusoovituse.

Kui hinnasihid paika peavad, kaupleb Apple’i aktsia praegu tipu ligidal. Analüütikute hinnanguid vaadates pole praegu 144 dollarit maksval õunafirma aktsial enam kuhugi kasvada. Kindlasti on aktsia omanikel siinkohal mõttekoht, et ehk oleks mõistlik oma positsioonist kasumit võtta.