Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EVR Cargo juht: kahju, et Eestis jälle valimised tulevad

    Täna poliitikute turmtule alla langenud EVR Cargo juhi Raul Toomsalu sõnul põhineb ettevõtte Venemaa-suunalise vaguniäri kriitika otsitud ja ebatäpsetel väidetel.

    Riikliku raudteefirma juhatuse äriplaan on võtta laen ja tellida Venemaa tehastest 35 miljoni euro eest konteinerplatvorme ja poolvaguneid ning hakata sealset vagunipõuda ära kasutades neid suurfirmadele välja rentima.
    Plaani järgi ostetaks kahelt Venemaa tehaselt 600 konteinerplatvormi ja 400 poolvagunit ning riskide maandamiseks loodaks Venemaal EVR Cargo tütarfirma, mis hakkab vaguneid välja rentima, kirjutas täna Postimees.
    Poliitikud ja raudtee-eksperdid peavad EVR Cargo avantüüri Venemaal üliriskantseks investeeringuks. "Kui keegi oleks tulnud minu käest küsima idee kohta 15 aastaks Venemaale transiidivaldkonda investeerida, ma oleks ta tõenäoliselt uksest välja visanud," kommenteeris reformierakondlasest endine majandusminister Kristen Michal väljaandele.
    Europarlamendi saadik Urmas Paet arvas Päevalehes, et Vene ettevõtted ja pangad võiksid ise laenu võtta ja vajaminevad vagunid osta, kuid ei tee seda just seetõttu, et Lääne pangad neile sanktsioonide tõttu raha ei laena. Paedi sõnul kasutab Venemaa EVR Cargot Euroopa Liidu sanktsioonide murdjana, kuna Eesti firma varustab transiidiäri vagunitega. 
    Pikalt kestnud äri
    "Oleme vaguneid Venemaale rentinud kümme aastat. Ükskõik, kuhu poole sa sõidad, jõuad ikka lõpuks Venemaale,“ viitas EVR Cargo juht Raul Toomsalu raudteeühendustele.
    Sanktsioonidega Toomsalu kinnitusel vastuolus ei ole. Rohelise tule on neile äriks andnud ka välisministeerium. "Sanktsioonide eesmärk on väga selge: sõjalisi ja kahetise kasutamisväärtusega kaupu Venemaale müüa ei tohi. Vagunid nende kaupade hulka kindlasti ei kuulu. Kahju, et Eestis jälle valimised tulevad," tõdes ta.
    EVR Cargo juht tõi välja, et nad ei oleks esimene firma, kes Lääne kehtestatud sanktsioone õõnestaks. "Soome riigifirmal Fortum on Vene riigiettevõttega RusNano ühisfirma. Alles hiljuti investeeris Fortum Venemaale 4 miljardit eurot. Ikea plaanib järgmise kahe aasta jooksul investeerida Venemaale 2 miljardit dollarit. General Motors, kelle esindajatega eelmine nädal Tallinnas kohtusime, ehitab Moskva külje alla uut mootoritootmise tehast. Kõik otsekui õõnestavad kõvasti Euroopa Liitu ja Ameerikat,“ loetles Toomsalu.
    Ta lisas, et ühegi seaduse või ettekirjutuse vastu riigifirma ei eksi. "Äri Venemaal pole keelatud. Pole sellist funktsiooni, mis keelaks raha sinna kanda või sealt saada. Seega leian, et Paet eksib," nentis ta.
    Teise ohukohana näevad Paet ja teised EVR Cargo tegutsemist kritiseerinud poliitikud Venemaa transiidiäri volatiilsust, nimetades Venemaa majandusliku ebastabiilsuse tõttu sealset vagunite renditurgu väga riskantseks äriks.

    Jõuliste sõnavõttudega esines sotsiaalmeedias ka Eerik Niiles Kross, kes nimetas "täielikuks jampsiks" seda, et keegi võiks arvata, nagu laskes Putin Eesti riigil nende arvel raudteeäris raha teenida.

    Endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus võrdles Venemaal vaguniäri ajamist Süüriasse keemiatööstuse rajamisega.

    Jürgen Ligi viskas õhku küsimuse, et kas teised ka teavad, et Eesti riigi välisministri nimi on EVR Cargo. "Ta ütleb siin, et Eesti poliitikud on aastaid kütnud hirmu, nagu oleks Venemaa kõige suurem vaenlane, aga temal on vaja äri teha," kirjutas Ligi.

    Toomsalu tõdes, et viimastel aastatel on üksjagu kõikumisi. "Kuid oleme pool aastat analüüsinud, kas rentida Venemaale täiendavalt 500 vagunit juurde või mitte," ohkas ta Paedi jutu peale ja lisas, et Venemaal on laias laastus kaks riski: üks rubla kursi muutus ja teine vagunite defitsiidi või ülekülluse tekkimine. "Kõik meie rendilepingud on eranditult sõlmitud eurodes – Vene valuuta riski me ei võta," kinnitas ta.
    Turg rohelises
    Viimane suur turulangus oli 2015. aasta lõpul, kui Venemaal pidurdati vagunite kasutusea pikendamise otsust. "Seetõttu tekkis vaguniturul profitsiit, mis sundis vagunite hinnad alla," selgitas Toomsalu. See otsus sattus ajale, kui Venemaa majanduses oli seisak, mis vähendas kaubaliikumisi. "Kaks asja läksid kokku ja sellele juhitakse jube palju tähelepanu," möönis Toomsalu.
    Ta toonitas, et kui 2016. aasta alguses sai Venemaal poolvagunit rentida 6 euro eest ööpäevas, siis nüüd on hinnatase 15-16 eurot. Nimelt on Venemaa 1,1 miljoni suurusest vagunipargist vananemise tõttu maha kirjutatud ca 250 000 vagunit. Uusi tuleb turule aga 30 000 aastas. "Lisaks defitsiidile on Venemaa majandus kosunud," selgitas Toomsalu, kelle sõnul on 2014. aastast kvartal kvartali järel kasvanud ka Venemaale tehtud välisinvesteeringute maht. 
    "Oleme äriettevõte ja keskendume ärile, mida teame ja mida oskame," tõdes Toomsalu ja lisas, et inimesed, kes EVR Cargo vaguniäri juhivad, on ettevõttes töötanud 15-20 aastat. "Nad saavad väga hästi aru Vene raudteesüsteemist ja turust. Ka mina olen 10 aastat panganduses töötanud ja Venemaal elanud,“ sõnas Toomsalu.
    Paedi soovituse peale, et EVR Cargot haldav majandusministeerium peaks vaguniäri üldse ära lõpetama, tõdes Toomsalu, et tulevik oleks väga tume. "Kui vaguniäri sulgeda, siis sisuliselt võiks EVR Cargo kinni panna," möönis riigifirma juht.
     
    EVR Cargo endine juht: mahukas ja riskantne plaan
    EVR Cargo endise juhi Indrek Paali sõnul on keeruline öelda, kas ettevõtte äriplaan on hea mõte või mitte, kuna ta pole sellega ise tutvunud. "Kui aga vaadata neid summasid (35 miljonit eurot - toim), siis võrreldes riigifirma käibega on need summad ikka üle mõistuse suured," möönis ta. EVR Cargo 2015. aasta käive oli näiteks 62,6 miljonit eurot. "Kõrvaltegevuse pannakse põhitegevus väga suure löögi ja riski alla," viitas Paal EVR Cargo peamisele ärisuunale, veoteenuse osutamisele.
    Paali sõnul jäävad Venemaal ellu kahte sorti ettevõtted. Esmalt, suured kaubaomanikud, kellele on oma vagunipargi hankimine üpris riskivaba. "Kaubaomanik on turul ikka suhteliselt kuningas," möönis Paal, viidates, et nemad elavad turu kõikumised üle. Teiseks saavad tema sõnul endale sama lubada ka kümneid tuhandeid vaguneid omavad transpordihiiud. "Nad saavad samuti enda riske hajutada - terve Venemaa on turuga kaetud," lisas ta.
    Kui turul peaks aga ükskõik milliseid kõikumisi toimuma, siis jäävadki Paali sõnul esimesena lageda taeva alla pisikised vaguniomanikud, kelle vagunid esimese asjana tööst välja jäetakse. "Praegu on hinnad head aga kui sellist plaani täna teha, siis mina vaataks viimase 10-15 aasta hinnakõikumisi," sõnas ta, kuid ka lisas, et ta ise on alati raudteeäris rohkem seotud veopoolega, mistõttu on tal vaguniäri nüansse keeruline kommenteerida.
    Transiidiettevõtja Oleg Ossinovski kommentaar jäi napiks. „Lugesin seda versiooni, aga mul on üks probleem. Huvide konflikt – olen väga hea sõber EVR Cargo juhi Raul Toomsaluga. Ma ei tahaks sel teemal rääkida. Leian, et tema ei ole süüdi, kõik sellised asjad tulevad siiski ministeeriumist,“ ütles ta vaid.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.