Hinnatõus viie aasta kiireim

"Seda on TIBA palju," kommenteeris Nordea peaökonomist Tõnu Palm kohkunult sotsiaalmeedias. Näiteks Soomes on hinnakasv vaid 0,5%, euroalas inflatsioon 1,5%, Eestis on aga riskid suuremad.

See on pea viie aasta kõrgeim kasv. Viimati ületas tarbijahindeksi aastamuutus 3,9 protsendi taset 2012. aasta oktoobris, siis oli näitaja 4,1%.

Hindu kergitas peamiselt toit ning tublisti kasvasid ka energiahinnad, märkis Eesti Panga ökonomist Sulev Pert. Kui vaadata alusinflatsiooni ehk jätta kõrvale ülikõikuvate hindadega tooted nagu toidukaubad, siis oli inflatsioon 1,6% ehk näitaja hoopiski aeglustus.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kokku kallinesid aastaga 6,4%, mis andis kogutõusust  üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 13,2% kallimad piim, piimatooted ja munad, märkis statistikaamet.

Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest lõviosa panustas 28% kallim õlu ja ühe viiendiku 8,6% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus, kus samuti on aktsiisi mõju sees.

Õlle hinda tõstis muuhulgas mõistagi alkoholiaktsiisi ülikiire tõus, mis jäi juulisse. Rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas tõi välja, et kaupmehed varusid madalama aktsiisimääraga alkoholi küll mitme kuu koguse ulatuses, aga jaehindadesse lisati see kohe muudatuste jõustumise järel.

Isegi siis, kui maksumuudatused kõrvale jätta – nende mõju inflatsioonile peaks olema vähemalt protsendipunkt, millest poole annab õlle- ja siidriaktsiisi tõus – on kaupmeestel lihtsam hindu tõsta. "Nõudlus on kiiresti tugevnenud ja majanduskasv ületab pikaajalist kasvuvõimekust," rääkis Eesti Panga ökonomist Pert.

Tõusev inflatsioon pisendab veidi ka sissetulekute reaalkasvu. Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis siiski, et palgatõus püsib ikka hinnakasvust kiirem. Tõsi, just toiduhindadele tuginev hinnakasv lööb tugevalt madalama sissetulekuga peresid, kus toidu peale läheb märkimisväärne osa rahast.

Augustis olid kaubad võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,8% ja teenused 4,1% kallimad, teatas statistikaamet. Alusinflatsiooni vedaski Perti sõnul peamiselt teenuste hinnatõus, mis on muutunud laiapõhjaliseks.

Tööstuskaupade hinnatase langes samas aastaga 0,6%. Pert märkis, et üks põhjus võib olla kursi tõus dollari suhtes, nimelt on euro tugevnenud aasta algusest saadik enam kui 10%.

Kuidas muutusid augustis hinnad aga juuliga võrreldes? Statistikaamet tõi välja, et kuuvõrdluses mõjutas hindu enim eluase. Kodudesse jõudnud elekter kallines 2,4% ning eluasemeüür 3,5%.

Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid augustit ja juulit võrreldes veel rõivaste ja jalatsite hooajaliste allahindluste lõpp ning värske puuvilja 9protsendiline odavnemine

Ühes on analüütikud ühel meelel – ehkki hinnakasv püsib jätkuvalt tugev, on aasta lõpu poole oodata tõusu kerget aeglustumist.

"Hinnatõus ulatub sel aastal üle 3%. Hindu mõjutavad toorainete kallinemine ja aktsiisimaksude tõus," prognoosis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Ka Eesti Pank on sama meelt – keskmine hinnakasv jääb tänavu 3 protsendist kõrgemale tasemele. Samas märkis keskpanga ökonomist Pert, et teisel poolaastal peaks hinnakasv  kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu aeglustuma.

Rahandusministeeriumi analüütik Pungas tõdes, et teisel poolaastal hoiavad hinnakasvu kõrgel uued maksud ja kallim toit. Tuleval aastal peaks suur osa nendest mõjudest aga välja taanduma.

"Järgmisel aastal võib oodata inflatsiooni mõningat aeglustumist, kuna taandub välja kütuse kallinemise mõju. Samuti peaks pidurduma toidu hinnatõus, mida tänavu kergitasid osalt ka ebasoodsad ilmastikuolud," märkis Pungas.