Maksuameti abil börsil insaideriks

"Olukord, kus börsiettevõtete käivete informatsioon on enne börsiteate avalikustamist vabalt kättesaadav, on minu hinnangul problemaatiline, kuna see loob võimaluse osadel turuosalistel informatsiooni alusel teiste turuosaliste ees saavutada arvestatav kauplemiseelis," rääkis väikeinvestor ning TTÜ rahanduse ja majandusteooria instituudi lektor Kristjan Liivamägi, kellele tuli uudis sellisest olukorrast üllatusena.

Tema hinnangul polnud mitte ainult välisinvestorid, vaid ka enamik Tallinna börsi kohalikest investoritest sellest informatsioonist teadlikud. "Selgelt loob selline olukord börsil võimaluse teadlikumatel investoritel seda informatsiooni enda huvides ära kasutada ning informatsiooni oskusliku kasutamise puhul teenida ülemäärast tootlust," arvas Liivamägi.Imelik olukord

Nimelt avaldab maksuamet igas kvartalis kõigi Eesti ettevõtete käibed, makstud maksud ja töötajate arvu. Iseenesest maailmas erandlik, kuid kasulik ettevõtmine tekitab probleemi börsifirmade puhul, kuna avaldatud andmete põhjal on võimalik saada pilt ettevõtte käekäigust enne, kui firma on avaldanud ametliku börsiteate, nagu reeglid tegelikult ette näevad. See omakorda seab aga aktsionärid ebavõrdsesse seisu.

Väikeinvestor ja viimistlusmaterjalide müüja Noto projektijuht Priit Tärno imestas, kuidas börsifirmade tulemused jõuavad enne maksuametisse kui börsile. "Saaksin näiteks LHV foorumis tulemustest rääkides selgeltnägija olla," ütles Tärno, kes avastas, et maksuameti teavet kasutades tekib tal investorina ootamatu eelis nende investorite ees, kes ei oska ameti kodulehele õigel ajal vaadata.

Kui Tärno näiteks näeks, et börsifirma tulemused on kehvad, siis paneks ta aktsiad müüki ning hiljem ostaks need tagasi. "Suudaksin sellega reaalselt teenida," lausus ta. "Ja kui ettevõttel läheb ülemäära hästi, siis on seda infot väga hea kasutada: osta enne kvartalitulemusi aktsiad kokku ja kui kvartalitulemused tulevad, siis aktsia hind tõuseb. Nii saaks päris hästi teenida."

Küsimusele, miks ta maksuameti avaldatavat infot enda huvides ära kasutanud ei ole, vastas Tärno ausalt, et plaanis seda, kuid mõtles ümber. "See tundus ebaeetiline," selgitas ta.

Tekib veel üks eelis. Tärno on kindel, et välisinvestorid maksuameti avaldatavat infot ei tea, mis annab eelise siinsetele investoritele. Samas arvab Tärno, et paljud Eesti investorid ei ole tegelikult kursis, et saaks ennetavalt info kätte - enamik neist on passiivsed ja rahulduvad dividendituluga.

"Arvan, et Ameerika börsil ei saaks sellist asja juhtudagi," lausus Tärno. Ta leiab, et sellise olukorra tõttu tuleks otsa vaadata nii börsile kui ka börsiettevõtetele. "Börsiettevõte peab avalikult andma infot börsi kaudu. Antud juhul läheb info varem üles, mille suvaline inimene kätte saab. Investorid saavad börsilt juba vana info. Kuidas saab niimoodi olla?" ütles Tärno.

Ka finantsiliselt vaba väikeinvestori Jaak Roosaare arvates läheb käivete avalikustamine enne börsiteate väljasaatmist maksuameti lehel vastuollu börsi reeglite ja hea tavaga. "Olin teadlik, et info on kusagil andmebaasis olemas ja sinna pääseb kuidagi ligi, aga ei teadnud, et selle saab tasuta Exceli kujul igaüks alla laadida," märkis ta.

Sellegipoolest ei usu Roosaare, et üks või teine investor seepärast ebavõrdsemasse olukorda satuks. "Mina ei tee oma investeerimisotsuseid kvartaalse käibe baasil," selgitas ta. "Käibe põhjal ei ole võimalik väga suuri järeldusi teha, eriti kui ettevõttel on tütarfirmad, mis tegutsevad ka muudes riikides."

Roosaare hinnangul on Eesti turg nii aeglane, et isegi pärast uudise väljakuulutamist on sageli aega mitu päeva otsustada, enne kui hind järgi liigub. "Kui sarnane asi oleks USA ettevõtetega, oleks huvi kindlasti suurem," arvas investor.

Lahendusena näeb Roosaare seda, et börsiteade käibe ja töötajate arvu kohta saadetaks välja samal ajal, kui esitatakse andmed maksu- ja tolliametile. "EMTA lehelt börsifirmade eemaldamine oleks veelgi imelikum lahendus, sest nende kohta peaks võrreldes tavaettevõtetega veelgi rohkem infot olema," oli Roosaare veendunud.

Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juht Hedi Uustalu möönis, et ettevõtete info kogumise ja avalikustamise kohustus jätab börsiettevõtted kehva olukorda. "Börsiettevõtted on pandud väga keerulisse seisu, sest ka parima tahtmise juures puudub neil kontroll selle üle, millal EMTA maksukorralduse seadusega ettenähtud info avalikustab," ütles Uustalu.

Uustalu lisas, et maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb seda teha hiljemalt igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. "Sisuliselt on tekkinud olukord, kus börsiettevõtted peaksid maksu- ja tolliametilt teada saama avalikustamise kuupäeva, et siis ise ette jõuda," selgitas ta. "On ebamõistlik eeldada, et börsiettevõtted suudavad oma tulemused nii kiiresti konsolideerida ja avalikustada."

Samas lisas Uustalu, et börsireglement ei reguleeri enam siseteabe avalikustamist. "Alates eelmise aasta juulist reguleerib seda otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb turukuritarvitusi ehk turukuritarvituste määrus," selgitas ta. "Selle üle teeb Eestis järelevalvet finantsinspektsioon," märkis Uustalu. Finantsinspektsioon eelmisel nädalal oma arvamust Äripäevale ei esitanud.

Maksuamet siin probleemi ei näe. "Börsiteavituste eesmärk on investorite võrdne kohtlemine ning ka meie kodulehel avaldatav info käivete kohta on kõigile investoritele võrdselt kättesaadav," selgitas maksuameti pressiesindaja Mailin Aasmäe. "Börsiettevõtted avaldavad oma tulemused kvartaalselt, nagu ka maksu- ja tolliamet avaldab ettevõtete käibeinfo. Arvestada tuleb aga sellega, et börsiettevõtete avaldatavad andmed on detailsemad kui MTA andmed."

Börsifirmad andmete avalikustamises suurt probleemi ei näe. Maksuameti avaldatu on nende kinnitusel väga üldine ning võib heal juhul viidata suurematele trendidele, ent midagi täpset see firmade kohta ei ütle - eriti siis, kui oluline osa tulust teenitakse välismaalt, nii et see Eesti maksuameti laualt läbi ei käigi.

Näiteks Arco Vara juhataja Tarmo Sild või välja, et nad on rahvusvaheline kinnisvaraettevõte, mille kuludest moodustavad Eesti maksuameti andmed murdosa. Bilansist enamik on Eestist väljas, põhitulud jagunevad kahe Arcole olulise riigi vahel ning makse makstakse 20 tütarfirma kaudu kolmes riigis.

"Eesti maksuinfo on informatiivne fragment suurest pildist. Suure pildi osa on ka meie arendusprojektide kodulehekülgedel avaldatud info müüdud või vabade korterite kohta, Arco Vara avaldatud kinnisvarakuulutuste arvu jälgimine Eesti, Läti ja Bulgaaria portaalides ja muu säärane," rõhutas ta.

Ekspress Grupi ärist suur osa käib väljaspool Eestit. Ometi näib, et mingeid järeldusi saab meediafirma käekäigu kohta teha. Näiteks oli Ekspress Grupi trükifirma Printall käive maksuameti andmete järgi esimeses kvartalis 8,3 miljonit eurot, teises kvartalis 8,9 miljonit, ent kolmandas kvartalis vaid 7,6 miljonit eurot. Kas sellest ei saa järeldada, et juba pikalt languses olnud trükiteenuste segmendi käekäik läheb üha kehvemaks?

Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu rõhutas, et meediakontsernil on suured meediasektori ettevõtted väljaspool Eestit - näiteks Läti ja Leedu Delfid, lisaks väiksemad ettevõtted. Osad firmad kuuluvad Ekspressile ka vaid 50% ulatuses, mis tegevjuhi sõnul hägustab pilti. Konkreetselt trükiteenuse kohta ütles ta, et ka seal on ekspordi osakaal väga suur. "Seega on nende andmete tõlgendamine suhteliselt meelevaldne," märkis Rüütsalu.

Ka Arco Vara juht Sild leiab, et maksuameti avaldatavad andmed mingit erilist teadmist ei anna. "Üldiselt on see umbes sama, nagu sokkide värvi järgi üldistuste tegemine. Kui peaministril on erksinised sokid, siis kas see ütleb midagi tema isiku ja tegevuse kohta? Võib-olla. Aga selleks peab teadma midagi veel," rääkis ta.

Muret ei tunne ka firmad, millel välisriikides tegevus puudub. Näiteks LHV teenib sisuliselt kogu oma tulu Eestist ning MTA andmeid tütarfirmade kohta omavahel sobitades võib saada üsna hea pildi sellest, missugune oli kontserni müügitulu.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles aga, et nende hinnangul ei ole MTA avaldatu LHV Groupi jaoks siseteave ega sisalda aktsiahinda mõjutavat teadet. "Jälgime pidevalt selliseid riikliku süsteemi info avalikustamisi ning vajadusel räägime riigiga läbi," lubas Rum.

Eestis tegutsevate avalike ettevõtete ring ei piirdu mõistagi vaid Tallinna ja Balti börsiga. Näiteks on riigi suurim ettevõte Eesti Energia noteerinud enda võlakirjad Londoni börsil. Võlakirjade rahaline maht on suur ning nimiväärtus kõrge, nii et nende omanikud on sisuliselt ainult suured välismaised institutsionaalsed investorid.

Avalik tuleb Eesti Energial mõistagi olla ka seetõttu, et firma kuulub riigile ning seeläbi kõigile elanikele, nii et tavapärasest äriühingust tulebki avatum olla. Kontserni pressišeff Kaarel Kuusk rõhutas aga, et kogu informatsioon, mis võib võlakirja hinda mõjutada, peab investoriteni jõudma siiski esmajärjekorras börsisüsteemi kaudu.

Maksuameti andmetes Eesti Energia aga probleemi ei näe. "Info võib viidata teatud trendidele, kuid kontserni konsolideeritud tulemuse osas on see info siiski piisavalt ebaselge ja täpseid järeldusi selle pinnalt teha ei saa," rääkis Kuusk.