Danske panga seifidest kukub kolinal luukeresid

03. november 2017, 06:00
Hämarad teod Danske Eesti filiaalis.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171103/NEWS/171109925/AR/0/AR-171109925.jpg

Danske Bank aitas Eesti filiaalis ametivõimude eest varjata kahtlaseid kliente, rikkudes nii rahapesureegleid, kirjutab Taani leht Berlingske. Toimunust teavitasid audiitorid Kopenhaagenis asuvat tippjuhtkonda juba kolm aastat tagasi.

Äripäev kirjutas septembri alguses koos Berlingske ja teiste väljaannetega, et Eesti Danskes avatud kontodelt vihises läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha. Eesti mõistes uut rekordit püstitav nn Aseri Laundromat töötas aastatel 2012-2014.

Nüüd kirjutas Berlingske, tuginedes ajakirjanike käsutuses olevale panga siseauditile, et Danske Eesti filiaali töötajad aitasid aktiivselt ja teadlikult paljusid väga kahtlaseid kliente võimude eest varjata. Auditile lisatud kirja panid audiitorid teele Danske panga kahele tippjuhile juba 2014. aasta veebruaris. Berlingske ajakirjanikud rõhutavad, et nendeni jõudnud värske info on vastuolus Danske Banki tippjuhi Thomas Borgeni seni väidetuga. Panga Eesti filiaali eksjuhilt Aivar Rehelt ja nüüdselt juhatuselt ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada.

Christiansborgis ehk Taani parlamendihoones, mis on võrreldav meie Toompeaga, leitakse, et kiri muudab Borgeni eelnevad selgitused tühiseks. Taani rahvapartei esindaja Hans Kristian Skibby nentis, et Danske usaldusväärsus üha kahaneb. „Danske kappidest kukuvad üksteise järel luukered välja. Pank on üritanud kujundada juhtunust pilti kui lihtsast hooletusest. Nüüd on tõend, et reegleid rikuti avasilmi.“

Vastuolu jutus

Eesti rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand märkis Berlingskele, et ei soovi kirjaga seotut lähemalt kommenteerida. „Kuid võin öelda, et kiri näitab selgelt, millised on panga süstemaatilised puudused rahapesu tõkestamisel ning et puudub tahe rahapesu ning kahtlaste rahavoogude tõkestamiseks.“

Kirjas rõhutatakse, et filiaal tegutseb otseselt rahapesu tõkestamise reeglite vastaselt, kuna paljude kahtlaste klientide tegelikku identiteeti ei teata ega jälgita nende pangatehinguid. Nendelt klientidelt teenis pank aga väga hästi, tõdesid audiitorid.

Danske tippjuht Thomas Borgen on siiani vaid kuivalt täheldanud, et Eesti filiaalil polnud rahapesu tõkestamise järelevalve üle piisavat kontrolli. Seetõttu polnud võimalik ka välistada, et panka kuritarvitati rahapesuks. Samas ei viidanud Borgeni sõnul miski sellele, et panga töötajad oleksid olnud teadlikud seadusvastastest tegudest või aidanud neile kaasa.

Audiitorite kirja lugedes kujuneb hoopis teistsugune pilt: panga Eesti filiaali töötajad varjasid kahtlaseid kliente teadlikult, kontserni tippjuhtkonda aga teavitati sellest varakult. Taani ajakirjanike nüüd esitatud intervjuupalve lükkas Borgen tagasi.

Lasid tegelikel omanikel redus olla

Kirjas rõhutavad audiitorid, et Eesti filiaal – vastupidi reeglitele – ei registreerinud seda, kes olid suuri rahasummasid liigutanud ettevõtete tegelikud omanikud. Pank registreeris kontoomanikena Briti varifirmad, mis audiitorite sõnul „polnud piisav dokumentatsioon“.

Sealjuures rõhutasid audiitorid, kuivõrd oluline on olla kursis kliendi täpse identiteediga - iseäranis seetõttu, kirjutasid audiitorid, et selliseid ettevõttekonstruktsioone kasutavad tihti kahtlased kliendid näiteks endistest Nõukogude Liidu vabariikidest.

Seepärast esitasid audiitorid Eesti filiaali rahvusvahelise panganduse osakonna juhile küsimuse, miks pank reegleid ei järgi. Juht olevat audiitoritele tunnistanud, et pank varjas klientide identiteeti teadlikult.

"Filiaali rahvusvahelise panganduse juht kinnitas (kogu audiitorite grupi ees), et tegelikud omanikud ei ole näidatud, sest see võib klientidele tekitada probleeme, näiteks juhul, kui Vene ametivõimud teabenõude esitavad," kirjutasid audiitorid kirjas Danske panga juhtkonnale.

 Seab selgitused kahtluse alla

Majanduskuritegevuse valdkonna spetsialisti, advokaat Søren Bergenseri hinnangul on kirja sõnum selge. „Üks Eesti filiaali juhtidest tunnistab, et mõnede kahtlaste klientide varjamisele on aktiivselt kaasa aidatud, sest vastasel juhul võinuks klientidel ametivõimudega suuri probleeme tekkida. See on otseses vastuolus rahapesu tõkestamise reeglites ettekirjutatule, et pank peab oma kliente teadma.“

Kiri tõendab, et pank „aitas võimalikule kriminaalsele tegevusele varmalt kaasa“, märkis Ameerika sõltumatu finantstehingute konsultatsioonifirma Financial Examinations & Evaluations ekspert L. Burke Files.

Taani konsultatsioonifirma Revisorjura.dk direktori, rahapesutõkestamise seadusvaldkonna eksperdi Jakob Dedenroth Bernhofti sõnul oli audiitorite sõnastus kirjas tähelepanuväärne. Eriti kuna auditimeeskond tõi kirjas eraldi välja fakti, et kõik kolm audiitorit kuulsid juhi öeldut. „Seda ei saa tõlgendada teisiti, kui et pank oli täiesti teadlik sellest, mis toimus ja seega pidi ka teadma, et osaleb tõenäolises rahapesus või muud laadi majanduskuritegevuses.“

Bernhofti sõnul sisaldas audiitorite kiri niivõrd tugevaid hoiatusi, et „pank oleks pidanud kohe teavitama ametivõime nendest klientidest ja loobuma nendega pangatehingutest“. Sellegipoolest lõpetati Danske panga Eesti filiaali probleemsete klientide seas puhastustöö alles 2015. aasta lõpus.

Aastal 2014 koostatud kiri saadeti Danske panga kontserni peamajas Kopenhaagenis töötanud Lars Mørchile ja Robert Endersbyle, kes töötasid Thomas Borgeni otseses alluvuses. Borgen oli kuni 2012. aastani Danske panga Baltimaade filiaalide eest vastutav. 2013. aastal sai ta kogu panga juhiks.

Rahavood ja varjus firmad

Rahavood tulid näiteks endistest Nõukogude Liidu vabariikidest Moldovast ja Aserbaidžaanist ning liikusid edasi end maksude eest varjavatele firmadele.

Thomas Borgeni sõnul avastas pank probleemi 2014. aastal ja alustas kahtlaste klientide seas puhastustööd. Tänavu käivitas Borgen Eesti filiaali tegevuse ulatusliku uurimise. Sellega seoses esitas Berlingske Thomas Borgenile küsimuse, kas miski viitab, et töötajad olid toimunust teadlikud. Borgen kostis, et miski sellele ei viita, kuid kui selgub vastupidine, siis nad teavitavad sellest ametivõime.

Lõid käed Vene vahendajatega

Audiitorid kirjeldasid ka, kuidas pank tegi koostööd üheksa Vene vahendajaga, kes filiaalile palju kliente tõid. Audiitorite sõnul oli see koostöö väga viljakas, tuues pangale ainuüksi 2013. aastal sisse umbes 8 miljonit eurot.

Lisaks abistas Danske Eesti filiaal kliente kahtlaste väärtpaberitehingute juures, mis võimaldas klientidel konverteerida suuri summasid rubladest dollariteks. Kirja järgi oli tehingute üheks osapooleks ka Moskva Citibank. Berlingskel ei õnnestunud Citibankist kommentaari saada.

Audiitorite sõnul polnud pangal piisavalt teavet, kes nende kliendid olid. Ja seda tunnistas filiaali juhtkond 2012. aasta lõpus koostatud memos, kirjutasid audiitorid. „Memo järgi polnud pangal andmeid selle kohta, kes olid Vene vahendajate kaudu saabunud kliendid tegelikult. See viib meid järeldusele, et Eesti filiaal pole suuteline raha tegelikku allikat identifitseerima ja seeläbi on tegemist rahapesureeglite rikkumisega," kirjutasid audiitorid, kes tõid välja ka selle, et filiaali juhtkond oli selgelt teadlik riskidest juba auditikomisjoni visiidi eel.

Søren Bergenseri sõnul on selline sõnastus tugevaim hoiatus, mida üks pank võib üldse saada. „See kõlab nii, nagu Eesti filiaal poleks ülesannet tõsiselt võtnud. Võib-olla nad tegelikult teadsid, mis tüüpidega neil tegu on ja kellega äri teevad.“

Kuritegevuse üle kontroll puudub

Audiitorid leidsid, et Eesti filiaalis oli rahapesu üle järelevalve sedavõrd nõrk, et see rikkus nii Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise kui ka Danske panga enda järelevalvereegleid.

Näiteks vastutas pangas rahapesu tõkestamise järelevalve juht ühtaegu ka filiaali uute klientide kinnitamise eest. Jooksev aruandlus rahapesu riskidest oli äärmiselt puudulik ega peegeldanud tegelikke riske. Kirja lugenud L. Burke Files nentis, et huvide konflikt oli ilmselge. "See on sama, kui panna rebane kanu valvama,“ kommenteeris ta.

Audiitorid tõid välja ka asjaolu, et enamus kliente sulges üldjuhul oma konto enne kahe aasta möödumist – enne, kui pidanuks esitama majandusaasta aruande.

Nõukogu vaikib

Taani päevaleht Berlingske üritas edutult saada vastust Danske panga nõukogu esimehelt Ole Andersenilt selle kohta, kas kirjas toodud teave edastati ka nõukogule. See on oluline detail, sest panga siseauditi komisjoni esimees raporteerib otse nõukogule ja mitte juhatusele, kellele kiri saadeti.

Ka tollane siseauditi komisjoni juht ja üks kirjale allakirjutanutest Jens Peter Thomassen, kes nüüd on pensionil, ei soovinud kommentaare anda. Ka Taani politsei ja finantsjärelevalveamet ei soovinud juhtumit kommenteerida ega vastata, kas Taani võime teavitati kirjas väljatoodud asjaoludest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. November 2017, 16:33
    Otsi:

    Ava täpsem otsing