Tulevikutehas sai 45 miljonit

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 23. november 2017 kell 9:33
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulevikutehas sai 45 miljonit
Ettevõte Baltania sai Hollandi investeerimisfirmalt puuduoleva raha, et ehitada valmis biosöetehas, mille käivitumisel paneb Euroopa Liit projektile õla alla 25 miljoni euroga.
Euroopa Liit otsustas 2014. aastal toetada eestlaste torrefitseerimisprojekti (torrefitseerimine ehk sisuliselt puidu röstimine – toim) 25 miljoni euroga. Toetuse saamiseks tuleb aga tehas käivitada ning eestlased sattusid selle jaoks raha leidmisega hätta.
Nii kuulub OÜ Baltania tänavu kevadest Soome juhtkonnaga ettevõttele, mis omakorda kuulub Hollandi investeerimisfirmale Momentum Technology Holding. Hollandlastelt tuleb koos teiste investorite ja finantsasutustega 45 miljonit eurot.
Jõgevamaale Vägari külla ehitatav tehas hakkab tootma torrefitseeritud biosöe pelleteid. Selleks röstitakse biomass, et saada töötlemata puidust suurema kütteväärtusega toode. Seetõttu on biosöe pelletid alternatiiviks tahketele fossiilsetele kütustele.
NER300 fond
NER300 on Euroopa Liidu fond, mis rahastab innovaatilisi väikese süsinikuheitmega taastuvenergiaprojekte, mis vähendavad liikmesriikide sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest.
Momentum Capital
Momentum Capital on Hollandi erakapitali investeerimisettevõte, mis teeb otseinvesteeringuid keskkonnasõbralikku energiatööstusesse.
Uued lahendused saavad teoks
Biosöetehase rajamise üks algataja ja endine omanik Jüri Roos on varem rääkinud, et see projekt on maailmas suhteliselt ainulaadne.
„Kui meie tahame ehitada tehase, mille aastane projektvõimsus on 160 000–170 000 tonni torrefitseeritud biomassi, siis praegu on maailmas tegutsevate väikeste tehaste koguvõimsus kuni 400 000 tonni,“ võrdles Roos aasta tagasi. „Meie projekti puhul on oluline see, et mõned tehnoloogiad tehases tehakse maailmas või vähemalt Euroopas esimest korda. Samas me oma arendustegevuses ei leiuta, vaid püüame kokku panna maailmas olemasolevat teadmist.“
Baltania uue juhatuse liige Mika Hassinen ütles, et tehas annab vähem väärtuslikule toorme osale täiendava lisandväärtuse ja suunab selle alles siis energiatootmise tooraineks väärindaud kujul. Toormaterjalinakasutab tehas nii okas- kui lehtpuud, sisendiks sobivad küttepuit, puude ladvikud, oksad,seenkahjustatud puit, puukoor ja puidutööstuse jääkmaterjalid. Tehas vajab kokku kuni 440 000 kuupmeetrit puitbiomassi aastas.
100% eksport
Tehases toodetavat biosütt saab kasutada olemasolevates tahkeid fossiilseid kütuseid kasutavates soojus- ja elektrijaamades. Baltania toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks, mis suurendab ettevõtte hinnangul Eesti ekspordivõimekust mitmekümne miljoni euro võrra. Peamised kliendid hakkavad olema Põhjamaade ja Kesk-Euroopa soojus- ja elektrijaamad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum