Tagasilöök kaubanduses ei tähenda majanduslangust

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja viitab statistikaameti andmeid kommenteerides, et novembri jaemüügi languse taga on esialgsetel andmetel aktsiisikaupade müüdud koguste vähenemine. "Kõige suuremat mõju omasid hindadele tanklate müügimahu 9% langus ja supermarketi-tüüpi kaupluste müügimahu 3% vähenemine. Viimast mõjutas tõenäoliselt alkoholipoliitika," märkis Oja. Tema sõnul ei kirjelda jaemüügi langus praegu Eesti majanduse üldist käekäiku, vaid arengut kitsamates valdkondades.

Oja sõnul on jaemüügi kasv olnud aeglane juba mõnda aega ja seetõttu ei olnud novembrikuu langus kuigi suur üllatus. "Viimase aasta jooksul on jaemüügi kasvu pidurdanud hinnatõus. Ehkki palgakasv püsib kiire, on inflatsiooni tõttu reaalpalga kasv tegelikult aeglasem kui möödunud aastal," märkis Oja. Tema sõnul suurenevad sissetulekute kasvuga enam kulutused teenustele ja elamuinvesteeringutele, mis ei kajastu täielikult jaemüügis. Seetõttu võib pikemas vaates jääda jaemüügi kasv majapidamiste sissetulekute kasvule alla.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu möödunud aasta novembris aastases võrdluses 5% ning aasta esimese 11 kuu müügitulu keskmine kasv oli 6%. "See oli viimase kolme aasta kiireim kasv," ütles Mertsina ning lisas, et selle numbri taga oli peamiselt kiirenenud hinnakasv. Inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu novembris hoopis vähenes protsendi võrra ning 11 kuu keskmiselt kasvas see näitaja vaid 1,5%, mis oli Mertsina sõnul pärast 2010. aastat nõrgim tulemus.

"Jaemüügi mahukasv on aeglustunud vaatamata sellele, et möödunud aastal jätkus tarbijate kindlustunde paranemine, mis on praeguseks tõusnud tublisti üle ajaloolise keskmise,“ märkis Mertsina. Ta lisas, et kui tarbijate kindlustunne suuremate ostude tegemiseks jätkab paranemist, siis nende optimism oma finantsolukorra suhtes on tasapisi hakanud taanduma. See on Swedbanki peaökonomisti sõnul ka mõistetav, kuna möödunud aastal aeglustus inflatsiooni kiirenemise tõttu Eesti inimeste netopalga reaalkasv. See on ka jaemüügi kasvu aeglustumise üks põhjus.

Statistikaameti teatel mõjutas 2017. aasta novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu langust enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Nende ettevõtete müügitulu vähenemisele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõus novembris. Kui oktoobris oli bensiin 7,5% ja diislikütus 9% kallim aastataguse ajaga võrreldes, siis novembris oli nii bensiin kui ka diislikütus 16% kallim.

Kaspar Oja sõnul on kütuse müügimahud olnud teisel poolaastal languses, aga novembri müügimahtusid võis mõjutada just järsk hinnatõus. Tema sõnul oli novembris kütuste hinnatõus Eestis nimelt Euroopa Liidu kiireim ja seda ka juhul, kui arvestada hinnatõusust maha aktsiisitõusu mõju.

Olerexi tegevjuht Piret Milleri sõnul on neil statistikaameti toodud müügitulu langust raske kommenteerida. Milleri andmete järgi oli Olerexi müügitulu aastataguse perioodiga võrreldes nii oktoobris, novembris kui ka detsembris tõusnud keskmiselt 15%.

Circle K peadirektor Kai Realo märkis, et ka nende ettevõttes novembrikuus müügitulu võrreldes eelmise aastaga tõusis, mitte ei langenud.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta novembris 2016. aasta novembriga võrreldes 3%, märkis statistikaamet. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Kaspar Oja sõnul vaatab alkoholi müügimahu vähenemine vastu erinevatest andmeallikatest. Ta märkis, et novembri kohta on veel vähe andmeid, kuid oktoobris vähenes joogitööstuse müügikäive koduturul 16% ja eksport kasvas 25%. Jookide eksport Lätti kasvas sellest siiski märksa kiiremini. Oja lisas, et kolmanda kvartali jaemüügistatistika kaubagruppide lõikes peegeldab sama: alkoholi ja tubakatoodete jaemüügimaht vähenes 11 protsenti. Samas ei olnud langus laiapõhjaline, sest toiduainete jaemüük ilma alkoholi ja tubakata kasvas 5%.

Rimi tegevjuht Vaido Padumäe sõnul ei üllata müügitulu vähenemine väga suurelt, sest müügitulu langust püsivhindades on olnud näha terve eelmise aasta jooksul. Tema sõnul jätkub üldine müügilangus suure tõenäosusega ka edaspidi. „Palju sõltub toidukauba puhul maailmaturu hindadest, aga ka puu- ja köögivilja saagikusest. Alkoholi ja tubaka aktsiisitõusud annavad kindlasti samuti väga olulise tõuke müügilanguse jätkumisele,“ ütles Padumäe. Ta lisas, et oma mõju annab ka lätlaste otsus alates sellest aastast langetada puu- ja köögivilja käibemaksu. See tähendab Padumäe sõnul, et Lõuna-Eesti elanikel on sealpool piiri soodsam teha igapäevaseid oste.